Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei

Allikas: Vikipeedia
Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei
Eesti erakond
Esimees Hans Kruus (1920–1922)
Asutatud 1920, suleti 1924
Peakorter Tallinn
Ideoloogia sotsiaaldemokraatia/kommunism

Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP) oli Eesti Vabariigis aastail 1920-1924 tegutsenud partei, mis oma tegevuse lõpuaastail muutus äärmusvasakpoolsete vaadetega parteiks ning suleti.

Hans Kruus

Partei moodustumine[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Piiskar

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 Venemaa keisri ja Venemaa Ajutise Valitsuse kukutamine ning bolševike võimuletulek ja Saksa okupatsioon, mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste vaadetega inimesi. Eesti pahempoolsete poliitiliste liikumiste hulka tekkisid ka Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (eesti esseerid), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (menševikud), Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei Eesti osakonnad (kommunistid).

Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Iseseisv Sotsialistlik Tööliste Partei asutati senise Eesti Esseeride Partei ja 1919. aasta sügisel Eesti Sotsiaaldemokraatlikust Tööliste Parteist eraldunud pahempoolsete liikmete koostöös. Partei asutamiskongress peeti 1920. aasta aprillis, programmilistes küsimustes võeti eeskujuks Saksamaa iseseisvate sotsialistide partei.[1]

EISTPsse kuulusid juhtivate tegelastena Erich Joonas, Jaan Piiskar, Oskar Gustavson, Martin Bleimann jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli Hans Heidemann.

EISTP I Riigikogus[muuda | muuda lähteteksti]

I Riigikogu valimistel 1920. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile I Riigikogus 11 kohta. 1920. aastal valiti (EISTP) esimeheks Hans Kruus.

EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.

1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus ja Martin Bleimann III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele. Martin Bleimann aga jäi Nõukogude Venemaale, kus ta poliitiliste repressioonide käigus hukati.

Lõhenemine[muuda | muuda lähteteksti]

1922. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis Kominterniga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus 1922. aasta aprillis, (kui EISTP KK valiti 8 vasakpoolset ja 2 parempoolset liiget) muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja. Parteist väljaheidetud parempoolsed moodustasid aga uue Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei.

Partei likvideerumine[muuda | muuda lähteteksti]

Partei uue KK poolt heideti parteinimekirjadest Riigikogusse valitud ja uut vasakpoolset poliitilist liini mittetoetavat liiget välja, partei nimetati ümber Eestimaa Töörahva Parteiks, mille 7 liiget II Riigikogus moodustasid Töörahva Ühise Väerinna 7- liikmelise ETP fraktsiooni ning asus peagi aktiivselt riiki õõnestama, mistõttu see 1924. aasta jaanuaris suleti.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mati Graf. Parteid Eesti Vabariigis 1918-1934 koos eellooga (1905-1917) ja järellooga (1934-1940). Tallinn: TPÜ kirjastus, 2000, lk 234-235