Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei: erinevus redaktsioonide vahel

Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei
	Eesti erakond
Asutamine	1922
Peakorter	Tallinn
Ideoloogia	sotsiaaldemokraatia

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 6. märts 2012, kell 00:23

Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (ISTP) ka Iseseisvad sotsialistid oli Eesti Vabariigis tegutsenud partei.

Partei moodustumine

Partei moodustamise aluseks oli 1917. aastal Eestis moodustatud Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Parteist moodustatud Eesti Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei poliitiline suunitlus, EISTP asus Kommunistliku Internatsionaali platvormile (toetas proletariaadi diktatuuri ideed) ja soovis ühineda illegaalse Eestimaa Kommunistliku Parteiga. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist Kominterni ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.

1921. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus III Kommunistliku Internatsionaali III kongressil Moskvas ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.

1922. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis Kominterniga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei.

EISTP-s aga õnnestus parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt 1922. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja.

ISTP II Riigikogus

II Riigikogu valimistel 1923. aastal sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21,704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta II Riigikogus.

Partei likvideerumine

1925. aasta aprillis ühinesid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Iseseisvad sotsialistid ja moodustasid Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei.

Välislingid

Mari-Leen Tammela, Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920-1923), Ümberpaiknemine isesotside ridades, Riigikogu Toimetised, 19, 2009

Vaata ka

Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei (EISTP)

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
  color_code    = |
   partei_staatus   = Eesti erakond|
-  esimees = [[Hans Kruus]]|
+  esimees = |
   Eurparlament =  |
   ajaleht = |
   colorcode = red |
   koalitsioon =   |
-  ideoloogia = [[kommunism]] |
+  ideoloogia = [[sotsiaaldemokraatia]] |
   kodulehekülg =  |
-  asutamine = [[1917]], liitus [[1925]] |
+  asutamine = [[1922]] |
   peakorter = Tallinn
 }}
-'''Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (ISTP) ka '''Iseseisvad sotsialistid''' algselt '''Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (EISTP) oli Eesti Vabariigis tegutsenud äärmusvasakpoolsete vaadetega partei.
+'''Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei''' (ISTP) ka '''Iseseisvad sotsialistid''' oli Eesti Vabariigis tegutsenud partei.
-[[Pilt:Hans Kruus, 1920s.jpg|thumb|Hans Kruus]]
-Rahvakeeles kutsuti partei liikmeid ka '''isesotsideks'''.
-[[Pilt:Jaan_piiskar1.jpg | thumb | Jaan Piiskar]]
 ==Partei moodustumine==
+Partei moodustamise aluseks oli 1917. aastal Eestis moodustatud [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]st moodustatud [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseiseva Sotsialistliku Tööliste Partei]] poliitiline suunitlus, EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.
-Sotsialistide-revolutsionääride partei loomise eelduseks oli 1917/1918 [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] kukutamine ning bolševike võimuletulek ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis tekitasid Eestis palju vasakpoolsete poliitiliste arusaamadega inimesi. Eesti politiliste liikumiste hulka tekkisid ka [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (eesti [[esseerid]]), [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ([[menševikud]]), [[Venemaa Kommunistlik (bolševike) Partei|Venemaa Kommunistliku (bolševike) Partei]] Eesti osakonnad ([[kommunistid]]). Hiljem tekkis nende kolme koondina Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei.
-Iseseisvatesse sotsialistidesse kuulusid sellised inimesed nagu [[Erich Joonas]], [[Jaan Piiskar]] jt. Eesti Iseseisva Sotsialistliku Partei Tartumaa komitee esimees oli [[Hans Heidemann]].
-==ISTP I Riigikogus==
-[[I Riigikogu valimised|I Riigikogu valimistel]] [[1920]]. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 50119 häält ehk 10,6 protsenti, mis andis neile [[I Riigikogu]]s 11 kohta. [[1920]]. aastal valiti (EISTP) esimeheks [[Hans Kruus]].
+[[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja pärast tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja [[Riigikogu]]st ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
-EISTP asus [[Komintern|Kommunistliku Internatsionaali]] platvormile (toetas [[proletariaadi diktatuur]]i ideed) ja soovis ühineda illegaalse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Parteiga]]. Viimane polnud sellega nõus, takistas EISTP pääsemist [[Komintern]]i ja püüdis haarata enda kätte juhtpositsiooni EISTPs.
+[[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei [[vasakpoolsus|vasak tiib]] tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei [[parempoolsus|parem tiib]] ja asutas '''Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei'''.
-[[1921]]. aasta suvel viibis partei esimees Hans Kruus [[III Kommunistlik Internatsionaal|III Kommunistliku Internatsionaal]]i III kongressil [[Moskva]]s ja tutvumist Nõukogude Venemaa tegelikkusega loobus H. Kruus 1922. aastal poliitilisest tegevusest, astus välja Riigikogust ja parteist ning pühendus ajaloo uurimisele ja õpetamisele.
-[[1922]]. aastal Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei lõhenes, kuna partei vasak tiib tahtis [[Komintern]]iga ühineda, lahkus partei parem tiib ja asutas Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei. Parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt õnnestus [[1922]]. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks.
+EISTP-s aga õnnestus parteis juhtpositsiooni haaramine kommunistide poolt [[1922]]. aasta aprillis, kui EISTP muutus EKP käsualuseks ja partei endised juhid heideti parteist välja.
 ==ISTP II Riigikogus==
-[[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]]  [[1923]]. aastal sai Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21,704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta [[III Riigikogu]]s.
+[[II Riigikogu valimised|II Riigikogu valimistel]]  [[1923]]. aastal sai Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 21,704 häält ehk 4,7 protsenti hääletest ja 5 kohta [[II Riigikogu]]s.
 ==Partei likvideerumine==
@@ 43. rida: / 36. rida: @@
 *[[Mari-Leen Tammela]], [http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=13743&op=archive2 Kommunistlik töölisterühm I Riigikogus (1920-1923), Ümberpaiknemine isesotside ridades], [[Riigikogu Toimetised]], 19, 2009
+==Vaata ka==
+*[[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (EISTP)
 [[Kategooria:Eesti erakonnad]]