Metsvint: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2+) (robot lisas: ba:Алағанат турғай |
P r2.6.5) (robot lisas: ga:Rí rua |
||
| 96. rida: | 96. rida: | ||
[[fo:Bókígða]] |
[[fo:Bókígða]] |
||
[[fr:Pinson des arbres]] |
[[fr:Pinson des arbres]] |
||
[[ga:Rí rua]] |
|||
[[gd:Breacan-beithe]] |
[[gd:Breacan-beithe]] |
||
[[gl:Pimpín común]] |
[[gl:Pimpín común]] |
||
Redaktsioon: 5. veebruar 2012, kell 15:14
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Metsvint | |
|---|---|
 Isaslind ⓘ | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Vintlased Fringillidae |
| Perekond |
Vint Fringilla |
| Liik |
Metsvint |
| Binaarne nimetus | |
|
Fringilla coelebs Linnaeus, 1758 | |
 Metsvindi levila. Roheline - aasta läbi, kollane - pesitseb suvel, sinine - talvitub, ruuge - alamliik spodiogenys. | |
Metsvint (Fringilla coelebs) on linnuliik vintlaste sugukonnast vindi perekonnast. Võib lokaalselt (külvid, puukoolid) osutuda kahjulikuks, kuid teisest küljest on metsvint kasulik kahjulike putukate hävitamisega. Tema rahvapärased nimed on vihmavint, kasevint, viiksutaja, rüüts, metsavaht, metsvink.
Levik
Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud kogu Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasias. Metsvint on Eesti kõige arvukam pesitseja, kelle arvukust hinnatakse 1,7 – 2,2 miljonile paarile, talvist arvukust 100 - 1000 isendile [1].
Välimus
Isaslinnud on roosaka rinna, sinihalli pealae, rohelise selja ning musta-valgekirjute saba ja tiibadega. Emaslinnud on üleni rohekashallid ja üldse tagasihoidliku olemisega. Tiiva pikkus 8,3–9,2 cm. Mass 19–26 g.
Segamini võib ajada põhjavindiga, kel pugualune on oranžikas, metsvindil punane.
Toitumine
Toit on peamiselt taimne, eriti seemned, taimepungad ja marjad. Pesitsusajal kasutab toiduks ka putukaid.
Elupaik
Elab peaaegu igasugustes puistutes nii maal kui linnas. Liigub kiirete kergete hüpetega või kõndides. Pesitsusajal elutseb paaridena.
.jpg)
Pesitsemine
Pesa ehitab ainult emaslind, peamiselt samblast ja samblikust. Kurnas on 3–6 muna, mis võivad olla sinakad või hoopis roosakad.
Häälitsused ja laul
Metsvindi kiiretempoline laul on lühike, mida rahvas on ilmekalt edasi andnud lausega "siit siit siit siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirru tikk". Vahel on kuulda rasvatihase hüüdu meenutavat "pink-pink" või "vint-vint" ja mõnikord niinimetatud rüüpimist: rütmiliselt korratavaid "rüüi-rüüi-rüüi" helisid. Enamasti rüübib metsvint pesa lähedal päikseloojangu ajal või pilves ilmaga.
Metsvindi laul:
Viited
- ↑ ""Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008"" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 1/2009. Vaadatud 21.06.2011.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Metsvint |
- Metsvint, seltsiv laululind. Koostanud: Kai Mäesepp. Loodusõpe
- Liigikirjeldus. Loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkonnad.
- Metsvint. Muraste Looduskool.
- Metsvint. Miksike.ee
- Liigikirjeldus. Tere, Kevad! 2009.
Pildid
- Metsvint. DELFI Pilt.
- Osalt albinootiline metsvint. Läänemaa Linnuklubi.
Häälitsused ja laul
- Alam-Pedja kaitsealal Sellil kuuleme männikus metsvindi laulu. Kõrv loodusesse. www.looduseheli.ee
- Metsvint. Kõrv loodusesse. www.looduseheli.ee
- Metsvindi erutushäälitsused. Kõrv loodusesse. www.looduseheli.ee
- Metsvint – Fringilla coelebs. Pikkus: 0:58. Suurus: 2.2MB. Formaat: MP3-320. Muusika24