Reini Liit

Reini Liit (saksa Rheinbund, prantsuse États confédérés du Rhin ja Confédération du Rhin) oli riikide liit, Prantsuse Esimese Keisririigi protektoraat. See moodustati Napoleon I poolt alguses 16 Püha Rooma Riigi osastisriigist pärast seda, kui ta alistas Austerlitzi lahingus Austria ja Venemaa. Pressburgi rahu viis tegelikult Reini Liidu loomiseni. See eksisteeris aastatel 1806 kuni 1813.

Liidu liikmed olid Saksa vürstid Pühast Rooma Riigist. Hiljem liitus veel 19 vürsti, kes kõik koos valitsesid kokku üle 15 miljoni kodaniku, pakkudes Prantsuse Keisririigile tähtsat strateegilist eelist idarindel.

Moodustamine

12. juulil 1806, allkirjastades Reini Liidu lepingu (saksa Rheinbundakte), lahkusid 16 riiki ametlikult Pühast Rooma Riigist ja ühinesid liitu (lepingu järgi états confédérés du Rhin, viitega Reini Liidule). Napoleon oli selle "protektor". 6. augustil, pärast Napoleoni ultimaatumit, loobus Franz II oma keisritiitlist ja kuulutas Püha Rooma Riigi lõppenuks. Järgnevatel aastatel ühines liiduga veel 23 Saksa riiki; Franz II Habsburgi dünastiast valitses järelejäänud riiki kui Austriat. Ainult Austria, Preisimaa, Taani Holstein ja Rootsi Pommeri jäidki väljapoole, arvestamata Reini läänekallast ja Erfurti vürstiriiki, mis annekteeriti Prantsuse Keisririigi poolt.

Vastavalt lepingule pidid liidus toimima ühised konstitutsioonilised organid, kuid üksikud riigid (eriti suuremad) tahtsid piiramatut iseseisvust.

Monarhist riigipea asemel, nagu Pühas Rooma Riigis, valdas kõrgeimat ametit Karl Theodor von Dalberg, endine peakantsler, kes nüüd kandis tiitlit liidu esimene vürst (saksa Fürstprimas). Sellisena oli ta kuningate kolleegiumi president ja liidu assamblee eesistuja, mis pidi olema parlamendisarnane organ, mida kunagi tegelikult kokku ei kutsutud. Vürstide nõukogu president oli Nassau-Usingeni vürst.

Liit oli enne kõike sõjaline liit: liikmed pidid andma Prantsusmaale suurel arvul sõdureid. Vastutasuks koostöö eest said mõned riigipead kõrgema staatuse: Baden, Hessen, Kleve ja Berg tehti suurhertsogkondadeks ning Württemberg ja Baieri said kuningriikideks. Riike tehti ka väikeriikide liitmisega suuremaks.

Pärast Preisimaa kaotust Prantsusmaale aastal 1806 ühines Reini Liiduga palju keskmise suurusega ja väikeriike. Aastal 1808 oli see suurim, sisaldades 4 kuningriiki, 5 suurhertsogkonda, 13 hertsogkonda, 17 vürstiriiki ning vabad hansalinnad Hamburg, Lübeck ja Bremen.

Aastal 1810 inkorporeeriti suur osa Loode-Saksamaast kiiresti Prantsusmaaga, et paremini jälgida kaubandusembargot Ühendkuningriigi vastu (kontinentaalblokaad).

Reini Liit kukkus kokku aastal 1813 seoses Napoleoni kaotusega Venemaal. Paljud selle liikmed vahetasid poolt pärast Rahvastelahingut, kui sai selgeks, et Napoleon võib sõja kaotada.

Liikmesriigid

Järgnev tabel esitab liidu liikmed, ühinemisaasta, samuti vägede arvu (sulgudes).

Kuningate kolleegium

Lipp	Liikmesmonarhia	Ühinemisaasta	Märkused
	Badeni suurhertsogkond	12. juuli 1806	Asutaja; endine markkrahvkond (8000)
	Baieri kuningriik	12. juuli 1806	Asutaja; endine hertsogkond (30 000)
	Bergi suurhertsogkond	12. juuli 1806	Asutaja; liidendas Kleve, mõlemad endised hertsogkonnad (5000)
	Hessen-Darmstadti suurhertsogkond	12. juuli 1806	Asutaja; endine maakrahvkond (4000)
	Regensburgi vürstkond	12. juuli 1806	Asutaja; endine vürst-peapiiskopkond ja kuurvürstkond; pärast 1810 Frankfurti suurhertsogkond
	Saksimaa kuningriik	11. detsember 1806	Endine hertsogkond (20 000)
	Westfaali kuningriik	15. november 1807	Napoleoni loodud (25 000)
	Württembergi kuningriik	12. juuli 1806	Asutaja; endine hertsogkond (12 000)
	Würzburgi suurhertsogkond	23. september 1806	Napoleoni loodud (2000)

Vürstide kolleegium

Lipp	Liikmesmonarhia	Ühinemisaasta	Märkused
	Anhalt-Bernburgi hertsogkond	11. aprill 1807	(700)
	Anhalt-Dessau hertsogkond	11. aprill 1807	(700)
	Anhalt-Kötheni hertsogkond	11. aprill 1807	(700)
	Arenbergi hertsogkond	12. juuli 1806	Asutaja; vahendatud 13. detsembril 1810 (4000)
	Hohenzollern-Hechingeni vürstkond	12. juuli 1806	Asutaja (4000)
	Hohenzollern-Sigmaringeni vürstkond	12. juuli 1806	Asutaja (4000)
	Isenburg-Birsteini vürstkond	12. juuli 1806	Asutaja (4000)
	Leyeni vürstkond	12. juuli 1806	Asutaja; endine krahvkond (4000)
	Liechtensteini vürstkond	12. juuli 1806	Asutaja (4000)
	Lippe-Detmoldi vürstkond	11. aprill 1807	(650)
	Mecklenburg-Schwerini hertsogkond	22. märts 1808	(1900)
	Mecklenburg-Strelitzi hertsogkond	18. veebruar 1808	(400)
	Nassau hertsogkond (Usingen ja Weilburg)	12. juuli 1806	Nassau-Usingeni ja Nassau-Weilburgi liit, mõlemad asutajad (4000 kumbki)
	Oldenburgi hertsogkond	14. oktoober 1808	Prantsusmaa poolt annekteeritud 13. detsembril 1810 (800)
	Reuss-Ebersdorfi vürstkond	11. aprill 1807	(400)
	Reuss-Greizi vürstkond	11. aprill 1807	(400)
	Reuss-Lobensteini vürstkond	11. aprill 1807	(400)
	Reuss-Schleizi vürstkond	11. aprill 1807	(400)
	Salmi vürstkond (Salm-Salm ja Salm-Kyrburg)	25. juuli 1806	Asutaja; Prantsusmaa poolt annekteeritud 13. detsembril 1810 (4000)
	Saksi-Coburgi-Saalfeldi hertsogkond	15. detsember 1806	(Saksi hertsogkonnad kokku 2000)
	Saksi-Gotha-Altenburgi hertsogkond	15. detsember 1806
	Saksi-Hildburghauseni hertsogkond	15. detsember 1806
	Saksi-Meiningeni hertsogkond	15. detsember 1806
	Saksi-Weimari hertsogkond	15. detsember 1806
	Schaumburg-Lippe vürstkond	11. aprill 1807	(650)
	Schwarzburg-Rudolstadti vürstkond	11. aprill 1807	(650)
	Schwarzburg-Sondershauseni vürstkond	11. aprill 1807	(650)
	Waldecki vürstkond	Mall:Dts	(400)

Tagajärjed

Napoleoni vastased liitlased saatsid Reini Liidu 4. novembril 1813 laiali. Pärast seda oli Saksamaa poliitilise koordineerimise ainus katse kuni Saksa Liidu loomiseni 8. juunil 1815 organ nimega Administratsiooni Kesknõukogu (saksa Zentralverwaltungsrat); selle president oli Heinrich Friedrich Karl Reichsfreiherr vom und zum Stein (1757 – 1831). See saadeti laiali 20. juunil 1815.

30. mail 1814 kuulutas Pariisi rahu Saksa riigid sõltumatuteks.

Aastal 1815 joonistas Viini kongress kontinendi poliitilise kaardi ümber. Tegelikult toimusid enamusel säilinud liikmetst vaid väikesed piirimuudatused, ja tekkinud Saksa Liit koosnes enam-vähem samadest liikmetest kui Reini Liit, tähtsa lisandusega kahe saksa suurriigi Austria ja Preisimaa näol.