Attila: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. oktoober 2010, kell 19:17

See artikkel räägib hunnide juhist; Giuseppe Verdi ooperi kohta vaata artiklit Attila (ooper)

Attila (gooti keeles tähendab "Isakest", saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406 – 453) oli hunnide hõimuliidu juht 434-453 (algul koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi). Resideeris Pannoonias (praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu Volgast ja Kaukaasiast Reinini ja Taanist Doonauni. 451 tungis Galliasse, sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa (seda vaid lääne-roomlaste jutu järgi ^[viide?]). 452. aastal laastas Itaaliat, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst Leo I käest (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda). Attila suri ootamatult aasta hiljem (legend pajatab, et abielurõõmude ajal). Pärast tema surma hunnide liit lagunes (454). Kuna karismaatilist juhti enam polnud, siis asusid endised liitlased hunnide vastu.

Kirjandus

Patrick Howarth, “Attila, hunnide kuningas. Inimene ja müüt”. Inglise keelest tõlkinud Epp Tamm, Olion, Tallinn 2000
Felix Dahn, “Attila” (ajalooline romaan rahvaste rändamise ajast). Saksa keelest tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2005
Lev Gumiljov "Euraasia rütmid" (tõlketa eesti keelde)

Mall:Link FA Mall:Link FA

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel|räägib hunnide juhist; Giuseppe Verdi ooperi kohta vaata artiklit [[Attila (ooper)]]}}
 {{keeletoimeta}}
-'''Attila''' ([[gooti keel]]es tähendab  "Isakest", [[saksa keel|saksa]] ''Etzel'', [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Atli'' või ''Atle'', kutsutud ka '''Jumala vitsaks'''; umbes [[406]] – [[453]]) oli [[hunnid]]e [[hõimuliit|hõimuliidu]] juht [[434]]-453 (algul koos venna [[Bleda]]ga, aastast [[445]], pärast venna tapmist, üksi). Resideeris [[Pannoonia]]s ( põiliselt praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu [[Volga]]st ja [[Kaukaasia]]st [[Rein]]ini ja [[Taani]]st [[Doonau]]ni. [[451]] tungis [[Gallia]]sse, sai [[Katalaunia lahing]]us [[Aetius]]e juhitud [[Rooma riik|roomlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] liiduväelt lüüa( seda vaid lääne-roomlaste jutu järgi{{lisa viide}}). [[452]] laastas [[Itaalia]]t, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] käest (muide ajal mässas Itaalias katk). Attila suri ootamatult aasta hiljem ( legend pajatab et värske naise abielurõõmude ajal). Pärast tema surma hunnide liit lagunes(454).Kuna karismaatilist juhtienam polnud, siis endised liitlased asusid hunnide vastu.
+'''Attila''' ([[gooti keel]]es tähendab  "Isakest", [[saksa keel|saksa]] ''Etzel'', [[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Atli'' või ''Atle'', kutsutud ka '''Jumala vitsaks'''; umbes [[406]] – [[453]]) oli [[hunnid]]e [[hõimuliit|hõimuliidu]] juht [[434]]-453 (algul koos venna [[Bleda]]ga, aastast [[445]], pärast venna tapmist, üksi). Resideeris [[Pannoonia]]s (praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu [[Volga]]st ja [[Kaukaasia]]st [[Rein]]ini ja [[Taani]]st [[Doonau]]ni. [[451]] tungis [[Gallia]]sse, sai [[Katalaunia lahing]]us [[Aetius]]e juhitud [[Rooma riik|roomlaste]] ja [[germaanlased|germaanlaste]] liiduväelt lüüa (seda vaid lääne-roomlaste jutu järgi {{lisa viide}}). [[452]]. aastal laastas [[Itaalia]]t, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst [[Leo I (paavst)|Leo I]] käest (samal ajal laastas Itaaliat näljahäda). Attila suri ootamatult aasta hiljem (legend pajatab, et abielurõõmude ajal). Pärast tema surma hunnide liit lagunes (454). Kuna karismaatilist juhti enam polnud, siis asusid endised liitlased hunnide vastu.
 == Kirjandus ==