Nanaid: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Dersuuzala.jpg|thumb|Nanai kütt [[Dersu Uzala]]]] |
[[Pilt:Dersuuzala.jpg|thumb|Nanai kütt [[Dersu Uzala]]]] |
||
'''Nanaid''' (vanem nimetus '''goldid''', omanimetus ''nana'' ja ''hezhen'') on tunguusi-mandžu rahvas [[ |
'''Nanaid''' (vanem nimetus '''goldid''', omanimetus ''nana'' ja ''hezhen'') on tunguusi-mandžu rahvas [[Kaug-Ida]]s. |
||
Nanaisid oli 1970 umbes 10 000. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas |
Nanaisid oli 1970 umbes 10 000. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas [[Venemaa]]l 12 160 nanaid. [[Hiina]]s elas 2004. aastal 4640 nanaid (peamiselt [[Heilongjiang]]is). Nanaisid leidub teisteski riikides, näiteks [[Ukraina]] 2001. aasta rahvaloendusel andis 42 inimest end nanaina üles, ehkki nanai keelt väitis end peamise keelena rääkivat kõigest 4 <ref>[http://www.ukrcensus.gov.ua/results/nationality_population/nationality_popul1/select_5/?botton=cens_db&box=5.1W&k_t=00&p=75&rz=1_1&rz_b=2_1%20%20%20%20%20%20%20&n_page=4 Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmed rahvuse järgi] (ukraina keeles)</ref> |
||
Nanaid räägivad [[mandžu keeled|mandžu keelte]] hulka kuuluvat [[nanai keel]]t. |
Nanaid räägivad [[mandžu keeled|mandžu keelte]] hulka kuuluvat [[nanai keel]]t. |
||
Nanaid elavad [[Amuur]]i [[alamjooks]]ul [[Habarovsk]]ist allavoolu, samuti [[Ussuuri jõgi|Ussuuri jõe]] kallastel ja [[Ohhoota meri|Ohhoota mere]] ääres. |
|||
[[Valentin Avronin]] (1907–1977) koostas koos oma kaastöölistega nanai keele kirja standardi, mis põhineb [[kirillitsa]]l. Seda õpetatakse [[Habarovski krai]]s 13 [[kool]]is. |
|||
Hiinas kuulunad nanaid 56 ametlikult tunnustatud vähemusrahvuse hulka. Kuid [[Mandžukuo]] perioodil hävitasid [[Jaapan]]i okupandid nanaid peaaegu täielikult. Nanaid koguti [[koonduslaager|koonduslaagritesse]] ja 1949 loendati Hiinas kõigest 300 nanaid. Hiinas ei ole nanai keelel kirjakeelt ja sellepärast kasutavad Hiina nanaid kirjutamiseks üldiselt hiina keelt. [[2005]] valmis Hiinas esimene nanai keele õpik. |
|||
== Religioon == |
|||
Nanaid on peamiselt [[šamanism|šamanistid]] ja [[animism|animistid]]. Nad kummardavad [[karu]] ja [[ussuuri tiiger|tiigrit]]. Nad usuvad, et [[šamaan]]idel on võim [[palve]]te abil [[kuri vaim|kurje vaime]] välja ajada. [[Hing]]estatud on nende meelest nii [[Päike]], [[Kuu (kuu)|Kuu]], [[mägi|mäed]], [[vesi]] kui ka [[puu]]d. Nad usuvad, et kõigel siin maailmas on oma vaim ja et [[vaim]]ud suudavad omapäi ilmas ringi rännata. Sellepärast [[isikustamine|isikustavad]] nanaid sageli elutuid objekte, näiteks [[tuli|tuld]] kujutavad nad ette vana naisena. Lapsi ei lubata joosta ümber tule, sest nad võivad tuld ärritada, ja mehedki on tule juuresolekul ikka aupaklikud. Nanaide uskumuse järgi oli maapind tasane seni, kuni suured [[maod]] roomasid seda mööda ringi ja nende roomamisjälgedest moodustusid jõeorud. |
|||
Nanaide, nagu teistegi tunguusi rahvaste šamaanidel on iseloomulik riietus, mis koosneb särgist ja seelikust, kooniliste metallist ripatsitega nahk[[vöö]]st, sisalike, madude või konnade kujutistega [[labak]]utest ning [[müts]]ist, mille külge on kinnitatud karu või [[hunt|hundi]] [[kihv]]ad või [[rebane|rebase]] nahk. Mõnikord oli riietuse koosseisus hiina [[peegel|peegli]] tükikesi. |
|||
== Viited == |
|||
<references/> |
|||
[[Kategooria:Rahvad]] |
[[Kategooria:Rahvad]] |
||
Redaktsioon: 29. september 2010, kell 23:59
Nanaid (vanem nimetus goldid, omanimetus nana ja hezhen) on tunguusi-mandžu rahvas Kaug-Idas.
Nanaisid oli 1970 umbes 10 000. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 12 160 nanaid. Hiinas elas 2004. aastal 4640 nanaid (peamiselt Heilongjiangis). Nanaisid leidub teisteski riikides, näiteks Ukraina 2001. aasta rahvaloendusel andis 42 inimest end nanaina üles, ehkki nanai keelt väitis end peamise keelena rääkivat kõigest 4 [1]
Nanaid räägivad mandžu keelte hulka kuuluvat nanai keelt.
Nanaid elavad Amuuri alamjooksul Habarovskist allavoolu, samuti Ussuuri jõe kallastel ja Ohhoota mere ääres.
Valentin Avronin (1907–1977) koostas koos oma kaastöölistega nanai keele kirja standardi, mis põhineb kirillitsal. Seda õpetatakse Habarovski krais 13 koolis.
Hiinas kuulunad nanaid 56 ametlikult tunnustatud vähemusrahvuse hulka. Kuid Mandžukuo perioodil hävitasid Jaapani okupandid nanaid peaaegu täielikult. Nanaid koguti koonduslaagritesse ja 1949 loendati Hiinas kõigest 300 nanaid. Hiinas ei ole nanai keelel kirjakeelt ja sellepärast kasutavad Hiina nanaid kirjutamiseks üldiselt hiina keelt. 2005 valmis Hiinas esimene nanai keele õpik.
Religioon
Nanaid on peamiselt šamanistid ja animistid. Nad kummardavad karu ja tiigrit. Nad usuvad, et šamaanidel on võim palvete abil kurje vaime välja ajada. Hingestatud on nende meelest nii Päike, Kuu, mäed, vesi kui ka puud. Nad usuvad, et kõigel siin maailmas on oma vaim ja et vaimud suudavad omapäi ilmas ringi rännata. Sellepärast isikustavad nanaid sageli elutuid objekte, näiteks tuld kujutavad nad ette vana naisena. Lapsi ei lubata joosta ümber tule, sest nad võivad tuld ärritada, ja mehedki on tule juuresolekul ikka aupaklikud. Nanaide uskumuse järgi oli maapind tasane seni, kuni suured maod roomasid seda mööda ringi ja nende roomamisjälgedest moodustusid jõeorud.
Nanaide, nagu teistegi tunguusi rahvaste šamaanidel on iseloomulik riietus, mis koosneb särgist ja seelikust, kooniliste metallist ripatsitega nahkvööst, sisalike, madude või konnade kujutistega labakutest ning mütsist, mille külge on kinnitatud karu või hundi kihvad või rebase nahk. Mõnikord oli riietuse koosseisus hiina peegli tükikesi.
Viited
- ↑ Ukraina 2001. aasta rahvaloenduse andmed rahvuse järgi (ukraina keeles)