Märtsipleenum: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 195.250.188.51 (arutelu) tehtud muudatused ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 90.191.164.74
29. rida: 29. rida:
== Kirjandus ==
== Kirjandus ==
* [[Sirje Olesk]], "ENSV Kirjanike Liit ja EK(b)P KK kaheksas pleenum" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2002]], nr 10, lk 1552–67; ilmunud ka kogumikus "Kohandumise märgid", [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], [[Tallinn]] [[2002]], lk 99–120
* [[Sirje Olesk]], "ENSV Kirjanike Liit ja EK(b)P KK kaheksas pleenum" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2002]], nr 10, lk 1552–67; ilmunud ka kogumikus "Kohandumise märgid", [[Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus]], [[Tallinn]] [[2002]], lk 99–120
* [[Olev Liivik]], "Tagasivaade 1950. aasta märtsipleenumile. Kas venelased ja Venemaa eestlased saavutasid võidu "juunikommunistide" ja "korpuslaste" üle?" – [[Tuna]] [[2010]], nr 1, lk 55–69


== Välislingid ==
== Välislingid ==

Redaktsioon: 19. juuli 2010, kell 22:32

EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum toimus 21. – 26. märts 1950 ja on tuntud peamiselt Eesti kunstnike, kirjanike ja haritlaste massilise kodanlikuks natsionalistiks nimetamise ja selle eest karistamise poolest. Arreteeriti ka juhtivad kommunistid, nagu Nigol Andresen ja Hans Kruus ning isegi vanad kommunistid nagu Hendrik Allik ja Arnold Veimer. EKP KK I sekretär Nikolai Karotamm sunniti ametist lahkuma ja tema asemele asus Johannes Käbin, kes juhtis parteid kuni 1978. aastani.

Kaheksanda pleenumi toimumise põhjuseks oli NLK(b)P KK poliitbüroo poolt 7. märtsil välja antud otsus pealkirjaga "Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Selles otsuses sai Eesti kompartei juhtkond karmilt pähe oma loiduse eest võitluses kodanliku natsionalismiga, vales kaadripoliitikas jms.

Pleenumi ja pleenumi järgsed otsused

Tartu Riiklikus Ülikoolis said süüdistuse umbes 200 õppejõudu ja eksmatrikuleeriti ligi 100 üliõpilast.

Pleenumil leiti, et:

  • kaadrivaliku bolševistlike printsiipide rikkumise tõttu on juhtivatele kohtadele pääsenud kodanlikud natsionalistid (Kruus, Andresen, Semper, Vettik, Karindi jt);
  • kodanlikud natsionalistid on takistanud kultuuri arengut ning pole lubanud esile tõusta uutel talentidel;
  • EK(b)P juhtkond on teinud suuri vigu parteisse vastuvõtul;
  • EK(b)P KK ideoloogiline töö on nõrk;
  • EK(b)P KK pole pööranud piisavalt tähelepanu kolhoosidele ja tööstus-ettevõtetele;
  • EK(b)P juhtkond on vaikides mööda läinud Lääne kultuuri ülistamisest ja Lääne teaduse üleoleku propageerimisest.

Pleenumil pidas Max Laosson kõne, kus süüdistas N. Andresenit, J. Semperit, Adamson-Ericut jt. kodanlikus natsionalismis, antimarksismis jne.

Johannes Semper, Nigol Andresen ja paljud teised juunikommunistid kaotasid oma ametikohad. N. Andresen vahistati 24. märtsil 1950 ja sai 25 aastat, kuid vabanes nn. Hruštšovi sula ajal viis aastat hiljem.

Koha kaotasid Tartu Kunstikooli juht Anton Starkopf ja Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi juht Adamson-Eric.

Vaata ka

Stenogramm

Kirjandus

Välislingid