August Pork: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
64. rida: | 64. rida: | ||
[[ru:Порк, Август Петрович]] |
[[ru:Порк, Август Петрович]] |
||
{{JÄRJESTA:Pork, August}} |
|||
[[Kategooria:KGB]] |
[[Kategooria:KGB]] |
Redaktsioon: 17. mai 2010, kell 21:07
See artikkel vajab toimetamist. (August 2008) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
August Pork (1917 Tver (Порк Август Петрович) – 2002 Moskva) oli Eesti NSV partei-, miilitsa- ja julgeolekutöötaja.
Aastal 1964 sai ta kindralmajori auastme.
Alates 1943. aastast oli ta NLKP liige.
Aastal 1950 lõpetas ta NSV Liidu Siseministeeriumi kõrgkooli.
Töökohad
- 1933-1936 Tveri vagunitehase elektrimontöör, tehaseraadio toimetaja
- 1936-1939 tehase ajalehe toimetaja Tveris, klubi direktori asetäitja Ostaškovis
- 1939 oblastilehe Proletarskaja Pravda toimetaja asetäitja
- 1941-1942 instruktor-literaator ja ajalehe toimetaja Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuses; sõjakorrespondent, korpuse- ja armeelehtede erikorrespondent Leningradi ja Volhovi rindel
- 1942-1943 polgu staabiülema abi Kalinini rindel;
- 1943-1946 poliitosakonna vaneminstruktor Leningradi ja 2. Balti rindel;
- 1945-1946 vabariikliku ajalehe osakonnajuhataja
- 1946-1948 EK(b)P Keskkomitee Propaganda- ja agitatsiooniosakonna ajakirjandussektori juhataja; ajakirja Pilt ja Sõna toimetaja
- 1950– Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi maakonnavalitsuse ülem; Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülema asetäitja
- 1953-1958 Eesti NSV Siseministeeriumi siseministri asetäitja
- 1953-1958 Eesti NSV Siseministeeriumi Miilitsavalitsuse ülem
- 1959-1961 Eesti NSV Siseministeeriumi, siseminister;
- 19. juunist 1961 Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee esimees, 25. augustist 1978 kuni 16. juunini 1982 Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees
- 1963 - Eesti NSV Ülemnõukogu saadik;
- 1979 - NSV Liidu Ülemnõukogu saadik;
- 1960. aastast EKP Keskkomitee liige
Autasud
- RJK teeneline töötaja (почётный сотрудник госбезопасности);
- Lenini orden;
- Punalipu orden (kaks korda);
- Isamaasõja 1. järgu orden;
- Tööpunalipu orden; (kaks korda)
- Punatähe orden;
- medal "Lahinguliste teenete eest" (kaks korda)[1]
Isiklikku
Aastal 1996 asus ta elama Moskvasse. Tema 5-toaline korter Tallinnas Roosikrantsi 8a läks Edgar Savisaare käsutusse.
Tal on kaksikpojad Arnold Pork ja Valeri Pork (sündinud 8. juulil 1941).
Arnold Pork
- Sündinud 08.07.1941, nüüdses Tveris.
- Lõpetanud Leningradi Ülikooli õigusteaduskonna, õigusteaduse doktor, professor.
- Riigiduuma eelmise koosseisu kommunistist spiikri Gennadi Seleznjovi nõunik.
- 1999. aastal kandideeris Tveri oblasti kuberneriks.
- Omab nii Eesti kui ka Vene kodakondsust.
- Vene ajakirjanduses on teda seostatud KGBga.
- Olnud Vene nafta- ja gaasifirma Trans Nafta asepresident.
- MTÜ Rahvusvaheline Töösturite ja Ettevõtjate Kongress juhatuse liige, SA Balti Mere Ökoloogilise Ohutuse Rahvusvaheline Fond juhatuse liige ja asutaja, MTÜ Eesti-Vene Ettevõtjate Koda endine juhatuse liige.
- 2006. aastal Saksamaal asutatud International Institute of Ecological Safety for Baltic and Northern Seas ekspert.
- 2010. aastal avaldas Vene-Eesti keskkonnaorganisatsiooni Puhas Läänemeri juhina, et Läänemeres on vähemalt pool miljonit tonni erinevaid keemiarelvi, mis sinna uputati pärast Teist maailmasõda. Relvad on Porgi sõnul uputatud Helsingi-Tallinna joonest ida poole endise Nõukogude Liidu territoriaalvetesse[1]
Valeri Pork
- Sündinud 08.07.1941 Kalininis, nüüdses Tveris. Arnold Porgi kaksikvend.
- Kindralmajor. Nõukogude Vastuluure töötaja. Kontrollis välismaa ajakirjanikke, tegeles Saksamaa LV Moskva esinduse operatiivteenindamisega.
- Rahvusvahelise õiguse jurist, ajakirjanik, professor. Julgeoleku-, riigikaitse- ning korrakaitseprobleemide akadeemia asepresident.
- Fondi Rahvusvaheline Ökoloogiline Ohutus president.
- Kirjutas 2004. aastal ajalehes Vojenno-promõšlennõi Kurjer, kuidas Vene piirivalve alampolkovnik töötas Eesti luure heaks.[2]
Välislingid
Viited
- ↑ KGB taustaga eestlane Moskvas: Läänemeres on 500 000 tonni keemiarelvi, Delfi 25.märts 2010
- ↑ Tundmatu Eesti esindaja — kas teadlane või petis?, Delfi, 1. november 2007