Attila

Attila (gooti keeles tähendab "Isakest", saksa Etzel, vanapõhja Atli või Atle, kutsutud ka Jumala vitsaks; umbes 406 – 453) oli hunnide hõimuliidu juht 434-453 (algul koos venna Bledaga, aastast 445, pärast venna tapmist, üksi). Resideeris Pannoonias ( põiliselt praegune Ungari). Laiendas hunnide hõimuliitu Volgast ja Kaukaasiast Reinini ja Taanist Doonauni. 451 tungis Galliasse, sai Katalaunia lahingus Aetiuse juhitud roomlaste ja germaanlaste liiduväelt lüüa( seda vaid lääne-roomlaste jutu järgi). 452 laastas Itaaliat, kust lahkus pärast suure lunaraha saamist paavst Leo I käest (muide ajal mässas Itaalias katk). Attila suri ootamatult aasta hiljem ( legend pajatab et värske naise abielurõõmude ajal). Pärast tema surma hunnide liit lagunes(454).Kuna karismaatilist juhtienam polnud, siis endised liitlased asusid hunnide vastu.

Kirjandus

• Patrick Howarth, “Attila, hunnide kuningas. Inimene ja müüt”. Inglise keelest tõlkinud Epp Tamm, Olion, Tallinn 2000
• Felix Dahn, “Attila” (ajalooline romaan rahvaste rändamise ajast). Saksa keelest tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2005
• Lev Gumiljov "Euraasia rütmid" (tõlketa eesti keelde)