Vastureformatsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
Üheks tähtsamaks vastureformatsiooni meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks ning neile õppekirjanduse trükkimine. Tugevdati kiriku tsentraliseeritud organisatsiooni ja distsipliini, [[piiskop]]pide poliitiline ja administratiivne tegevus pidi taanduma usulise ees.
 
Paavst [[Paulus IV]] seadis sisse [[inkvisitsioon]]i, [[ketserlus|ketserite]] jälitamise ja kirjanduse [[tsensuur]]i. Tema autokraatlikes püüdlustes peegeldus teatud määral katoliku kirikus juba varem sündinud ranget usulist distsipliini nõudvate suundade mõju. Samal ajal leidis aset uuendus, mis tähtsustas isiklikku ja vahetut emotsionaalset usukogemust, tekkisid [[müstitsismMüstika|müstitsistlikud]] suunad. Kõrgete kirikutegelaste seas levis püüdlus aidata läbi isikliku täiustumise kaasa kiriku tervenemisele. [[dominiiklased|Dominikaani]] taustaga paavst [[Pius V]] püüdis parandada kiriku avalikku [[moraal]]i ning propageerida vagadust ja kasinat elu. Ta toetas [[jesuiidid|jesuiitide]] tegevust ja inkvisitsiooni. Paavst [[Sixtus V ]]ei keskendunud mitte niivõrd surveabinõudele kui katoliku maailma atraktiivsuse suurendamisele – võeti ette [[barokk|barokse]] [[Rooma]] kui maailmapealinna uuendamine, kaunistati kirikuid ning toetati värvikate usuliste pidustuste korraldamist.
 
Vastureformatsiooni käigus tekkisid uued vaimulikud [[ordu]]d – [[kaputsiinid]], [[ursuliinid]], [[teatiinid]], [[barnabiidid]] ja [[jesuiidid]]. Nad avaldasid suurt mõju eeskätt maapiirkondade kogudustele. Suuresti tänu jesuiitide tegevusele ei juurdunud protestantlus lõplikult [[Poola]]s, [[Prantsusmaa]]l ja Lõuna-[[Saksamaa]]l.
269

muudatust

Navigeerimismenüü