Tõlluste mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
[[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Dietrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/> |
[[1550]]. aastal sai mõisa omanikuks [[Saaremaa stiftifoogt]] [[Dietrich Behr]], kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem [[Tölsen]]ite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 [[adramaa]] suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa ''Töllist'') kutsuma.<ref name="Pihtla"/> |
||
[[1561]], aastal kinkis [[hertsog Magnus]] Tõlluste mõisa koos [[Kuske karjamõis]]aga oma kammerjunkrule [[Johann von Taube]]′le põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks<ref>[http://www.tollustetall.ee/?id=ajalugu Tõlluste talli koduleht]</ref>. Hiljem kuulus Tõlluste mõis [[Budde]]dele ning [[Ungernid]]ele. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel läks mõis [[Vietinghoff]]ide valdusse, kes [[1747]]. aastal rajasid mõisa peahoone.<ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/saare/tolliste.shtml Tõlluste mõisast Eesti Mõisaportaalis]</ref> |
|||
[[1789]]. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Von Saß]]. [[Saß]]ide kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni, misjärel sellest sai [[Sengbusch]]ide ja [[Nolcken]]ite [[legaatmõis]].<ref name="Pihtla"/> |
[[1789]]. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem [[Saaremaa maamarssal]] [[Georg Friedrich Von Saß]]. [[Saß]]ide kätte jäi mõis [[20. sajand]]i alguseni, misjärel sellest sai [[Sengbusch]]ide ja [[Nolcken]]ite [[legaatmõis]].<ref name="Pihtla"/> |
||
Redaktsioon: 23. märts 2010, kell 22:49
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Tõlluste mõis ehk Tõlliste mõis (saksa Töllist, varem ka Adries või Arries) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas Saaremaal. Tänapäeval jääb kunagise mõisa territoorium Pihtla valda Saare maakonnas.
Ajalugu
Mõisa on esmakordselt mainitud 1528. aastal, mil Saare-Lääne piiskop Georg von Tiesenhausen selle Heinrich Köpkenile läänistas. Mõis asus tollal Püha kihelkonna Sandla vakuse Tagavere ametkonnas.[1]
1550. aastal sai mõisa omanikuks Saaremaa stiftifoogt Dietrich Behr, kes mõni aasta hiljem omandas Sandla vakuses ka varem Tölsenite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 adramaa suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa Töllist) kutsuma.[1]
1561, aastal kinkis hertsog Magnus Tõlluste mõisa koos Kuske karjamõisaga oma kammerjunkrule Johann von Taube′le põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks[2]. Hiljem kuulus Tõlluste mõis Buddedele ning Ungernidele. Põhjasõja järel läks mõis Vietinghoffide valdusse, kes 1747. aastal rajasid mõisa peahoone.[3]
1789. aastal omandas mõisa assessor ning hilisem Saaremaa maamarssal Georg Friedrich Von Saß. Saßide kätte jäi mõis 20. sajandi alguseni, misjärel sellest sai Sengbuschide ja Nolckenite legaatmõis.[1]
Mõisakompleks
1747. aastal valmis tagasihoidlik, puust ja kivist peahoone. 1820. aastal ehitati hoonet suuremaks ning see sai klassitsistliku väliskuju.[3] Hoone kujutab endast pikka kõrge soklikorrusega kirde-edelasuunalist ehitist, mille edelapoolses otsas liitub sellega puidust tiibhoone. Endise härrastemaja rookatus asendati 1956. aastal eterniitkatusega.[1]
1920. aastal avati endises mõisa peahoones Tõlluste 4-klassiline algkool. Koolimaja asus hoones 1970. aastateni. Hiljem asus seal haridusosakonna ning seejärel Pihtla kolhoosi puhkebaas. [1]
19. sajandi lõpus asus mõisasüdames 17 ehitist. Kaasajal on neist suuremal või vähemal määral säilinud 8. Silmapaistvamad kõrvalhooned on ait ja aiamaja.[1]
Kahekorruseline kivist rookatusega ait ehitati 1747. aastal, millele viitavad eesseinas olevad aastanumbriga kivid. Aita ilmestavad viie ümarkaarega kaaristu ja selle kohal asuv puitrinnatis.[1]
Tõlluste mõis aiamaja on kahekorruseline mantelkorstnaga kivihoone. Hoone kõrge roost kelpkatus püsib massivsetel kivist sammastel. Hoone tagaseinas on aastanumbrit 1764 kandev kivi, mis osutab valmimisaastale. Arhailise aiamaja tagaseinast eenduv dansker ning ülakorruse tubade kütmiseks kasutatud kerisahjud on andnud alust oletustele, et aiamaja pärineb tunduvalt varasemast ajast.[1]
Seotus Suure Tõlluga
Tõlluste mõisa nime on seostatud muistenditest tuntud Saaremaa vägilase Suure Tõlluga. On oletatud, et Tölsenid põlvnesid eesti ülikutest ning andsid ainet ka Suure Tõllu muistenditele.[1]
Viited
Välislink
Kirik: Püha
Mõisad: Ilpla mõis | Kaali mõis | Kangruselja mõis | Kasti mõis | Kõljala mõis | Pihtla mõis | Reo mõis | Sandla mõis | Tõlluste mõis