Maausk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link |
Resümee puudub |
||
4. rida: | 4. rida: | ||
'''Maausk''' võib tähistada ainuüksi [[maarahvas|maarahva]] [[loodususk]]u. Teiste rahvaste loodususkude puhul kasutatakse nimetusi "omausk", "loodususk" või "põlisusk" või kohalikest keeltest pärinevaid mõisteid nagu "haltiausko" Soomes või siis soome [[usk]], mari usk jne. |
'''Maausk''' võib tähistada ainuüksi [[maarahvas|maarahva]] [[loodususk]]u. Teiste rahvaste loodususkude puhul kasutatakse nimetusi "omausk", "loodususk" või "põlisusk" või kohalikest keeltest pärinevaid mõisteid nagu "haltiausko" Soomes või siis soome [[usk]], mari usk jne. |
||
'''Maausk''' võib tähistada ka teiste rahvaste [[loodususund]]eid. |
'''Maausk''' võib tähistada ka teiste rahvaste [[loodususund]]eid. |
||
== Maausu tähtpäevi == |
|||
:I [[Jaanuar]] |
|||
*[[14. jaanuar|14.]] [[Taliharjapäev]]. Talve poolitaja. Jõulude lõpp. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
:II [[Veebruar]] |
|||
*[[6. veebruar|6.]] [[Toorapäev]] (Taarapäev). [[Taara]] (Toora) austamise päev. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
*[[29. veebruar|29.]] [[Liigpäev]] (Ugandis Võsakoos, [[Tarvastu]] kihelkonnas [[Vanatont|Vanatondipäev]]). Tüdrukud ja lesknaised võivad kosja minna. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
:III [[Märts]] |
|||
*[[21. märts|21.]] Usside ärkamise päev. Loomad ärkavad talveunest. [[Ehalkäimine|Ehalkäimise]] algus. [[Läänemaa]]l viljakusjumala [[Metsik]]u austamise päev. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
:IV [[Aprill]] |
|||
*[[1. aprill|1.]] [[Karjalaskepäev]]. Karjatamise algus. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
*[[14. aprill|14.]] [[Künnipäev]]. Suve ([[aasta|ajastaeg]] jagunes suveks ja talveks) ja külvinädalate algus. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
*14. aprillist 21. juunini, Ugandis 14. juulini. [[Külvinädalad]]. 10, Ugandis 13 nädalat; loetakse alanevas järjekorras: 10., 9., 8. jne. |
|||
:V [[Mai]] |
|||
*[[1. mai|1.]] Kõigi nõidade päev ([[Volbripäev|Walpurgi öö]]). [[Õitsilkäimine|Õitsilkäimise]] algus. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
*[[12. mai|12.]] [[Maahinguspäev]] (Maahingaus, [[Ingerimaa]]l Máhengäüspäivä, Ugandis Räüsäpäiv). Maa sünnipäev. Ei tohi puutuda maasse ega maast kasvavasse. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
:VI [[Juuni]] |
|||
*[[21. juuni|21.]] [[Suvistepüha]]. Õitsilkäimise ja külvinädalate lõpp. Suvistepühade algus, “üks [[ilo]] ja [[õnn]]e pääv kõigile”. Ööd hakkavad pikenema. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
*21. juunist 14. juulini. [[Suvistepühad]]. Suvise [[pööripäev]]a pühad. |
|||
:VII [[Juuli]] |
|||
*[[14. juuli|14.]] [[Suviharjapäev]]. Suve poolitaja. Suvistepühade lõpp. Ugandis külvinädalate lõpp. Lääne-Maavalla saartel [[ülalistumine|üläljõstmiste]] (ülalistumiste) algus. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
:VIII [[August]] |
|||
:IX [[September]] |
|||
*Kolmas pühapäev. [[Pekopäiv]]. Ugandis viljakusjumala [[Peko]] austamise päev. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
*[[23. september|23.]] Ussi urguminemise päev. Loomad jäävad talveunne. Ingerimaal, [[Sakala]]s ja Ugandis [[kildsaun|kildsannade]] (kildsaunade) ja [[istjatsed|istjatsete]] algus. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
:X [[Oktoober]] |
|||
*[[14. oktoober|14.]] [[Lõikuspüha]] ([[kolletamispäev]]). Talve ([[aasta|ajastaeg]] jagunes talveks ja suveks) ja hingedeaja algus. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
*14. oktoobrist 7. detsembrini. [[Hingedeaeg]] (Revalas ja [[Virumaa]]l ka Jaguaeg, Jaguõhtud). [[Hing]]ede kodukäimise aeg. Sakalas käivad [[neljapäev]]aõhtuti hingesandid. |
|||
:XI [[November]] |
|||
:XII [[Detsember]] |
|||
*[[7. detsember|7.]] [[Tõnnipäev]]. Viljakusjumala [[Tõnn]]i austamise päev. Hingedeaja, ehalkäimise, üläljõstmiste, kildsannade ja istjatsete lõpp. [[Läänemaa]]l [[mängutuba]]de algus. [[Jää]] kaanetab [[veekogu]]d. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
*[[22. detsember|22.]] [[Jõul]]. Talupoegade uue ajastaja (aasta) algus. Mängutubade lõpp. Jõulude algus. Ööd hakkavad lühenema. (Tähistatakse eelõhtul.) |
|||
*22. detsembrist 14. jaanuarini. [[Jõulud]] (talvistepühad, talsipühad). Talvise pööripäeva ning ajastaja vahetuse pühad. |
|||
== Maausu [[jumalus]]i == |
== Maausu [[jumalus]]i == |
Redaktsioon: 5. jaanuar 2006, kell 20:14
Maausk on nii eesti rahvausund kui ka selle järjepidevusel põhinev tänapäevane usuline liikumine. Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne õpetus ja reeglistik. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine.
Terminoloogia
Maausk võib tähistada ainuüksi maarahva loodususku. Teiste rahvaste loodususkude puhul kasutatakse nimetusi "omausk", "loodususk" või "põlisusk" või kohalikest keeltest pärinevaid mõisteid nagu "haltiausko" Soomes või siis soome usk, mari usk jne.
Maausk võib tähistada ka teiste rahvaste loodususundeid.
Maausu jumalusi
Mana - Metsik - Pakane - Peko - Pell - Penn - Pikne - Rongo - Rõigutaja - Taara (Tarapita, Toor, Toora, Tooru) - Tooni - Tõnn - Uku - Äike.
Tuntud maausulisi
- Kalle Eller
- Kaido Kama
- Ahto Kaasik
- Tõnu Trubetsky (aktiivselt 1980. aastatel)
- Vigala Sass
Vaata ka
- Eesti mütoloogia
- Eesti rahvakalender
- Eesti rahvausund
- Kaleva
- Kalevala
- Maarahvas
- Maakeel
- Maavald
- Põhjala
- Rahvaluule
- Ruunid
- Sirvilauad
- Taara
- Taarausk
- Turaida
Välislinke
- Maavalla Koja (maausuliste ühenduse) veebileht
- Ahto Kaasik, "Omausust omailmas"
- Ulvar Käärt, "Kunda hiiemäest saab ilmselt tuulepark"
- Matthias Johann Eisen, "Kodukäijad"
- Matthias Johann Eisen, "Luupainaja"
- Matthias Johann Eisen, "Näki raamat"
- SATOR 1, "Artikleid usundi- ja kombeloost"
- SATOR 2, "Artikleid usundi- ja kombeloost"
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |