Süvaveekerge: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 9. detsember 2009, kell 20:19

Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui: tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.

Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad tuuled, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga kompensatsioonihoovusena külm ning toitaineterikas vesi süvakihtidest.

Parim süvaveekerke näide on Lõuna-Ameerika läänerannikul. Meri on seal subduktsioonivööndi ja sellega seotud süviku tõttu sügav ning tavaliselt püsivad seal idakaartetuuled, mis vee pinnakihi ookeanile puhuvad. Süvaveekerkest saavad palju kasu Peruu ja Tšiili kalurid, sest toitaineterikas vesi meelitab sinna hulgaliselt kalu.

Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist nähtust nimetatakse El Niñoks ja selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle mõju on globaalne, ning seetõttu võib tal olla seos globaalse soojenemisega^[viide?]; viimastel aastatel on täheldatud El Niñode kestuse pikenemist^[viide?].

Süvaveekerge soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on toitaineterikas (peamiselt nitraadid ja sulfaadid). Koos merevees lahustunud süsinikdioksiidiga kasutavad neid ainevahetusel fotosünteesivad bakterid ja protistid, keda nimetatakse fütoplanktoniks. Fütoplanktonist toituvad omakorda mereloomad, keda inimene sageli toidu eesmärgil püüab.

Süvaveekerge mõjutab oluliselt ka kliimat, sest külm vesi jahutab atmosfääri alumist kihti, tuues sellega kaasa temperaturiinversiooni, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka pilvede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas Atacama kõrbes sajab üliharva.

Süvaveekerke tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis õhutemperatuuriga. Näiteks California lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. Santa Ana tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse Euroopas föönideks ja Kaljumäestikus chinookideks'. See teeb õhu küll väga kuumaks ja kuivaks, kuid ühtlasi viib ka sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.

Süvaveekerke vastandnähtus on pealisvee sukeldumine (inglise downwelling).

Vaata ka

Pealisvee sukeldumine

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Süvaveekerge''' ehk '''uhkvool''' (parem kui: '''tõusuhoovus''', '''kerkehoovus''', '''tõusikvool''', '''''upwelling''''', '''apvelling''') on [[Rannik|rannikulähedase]] [[Meri|mere]] süvakihtidest pärineva külma [[Vesi|vee]] tõus pinnakihtidesse.
-Tõusuhoovuse põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest.
+Süvaveekerke põhjustajaks on maa poolt puhuvad [[tuul]]ed, mis viivad pealmise sooja veekihi merele. Seda asendab aga [[kompensatsioonihoovus]]ena külm ning [[toitaine]]terikas vesi süvakihtidest.
-Parim tõusuhoovuse näide on [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul. Meri on seal [[subduktsioonivöönd]]i ja sellega seotud [[süvik]]u tõttu sügav ning tavaliselt püsivad seal idakaartetuuled, mis pinnakihi [[ookean]]ile puhuvad. Tõusuhoovusest saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid. Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist nähtust nimetatakse [[El Niño]] ja selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle mõju on ülemaailmne, kahtlustatakse ka seost [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]].
+Parim süvaveekerke näide on [[Lõuna-Ameerika]] läänerannikul. Meri on seal [[subduktsioonivöönd]]i ja sellega seotud [[süvik]]u tõttu sügav ning tavaliselt püsivad seal idakaartetuuled, mis vee pinnakihi [[ookean]]ile puhuvad.
+Süvaveekerkest saavad palju kasu [[Peruu]] ja [[Tšiili]] kalurid, sest toitaineterikas vesi meelitab sinna hulgaliselt kalu.
+Siiski esineb mõnel aastal ka vastupidine olukord, kus tuul puhub läänest. Sellist nähtust nimetatakse [[El Niño]]ks ja selle tekkepõhjused ei ole täpselt teada. Selle mõju on globaalne, ning seetõttu võib tal olla seos [[Globaalne soojenemine|globaalse soojenemisega]]{{lisa viide}}; viimastel aastatel on täheldatud El Niñode kestuse pikenemist{{lisa viide}}.
-Tõusuhoovus soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on rikas toitainete poolest (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]). Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid toiduks [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]] ja [[protistid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Fütoplanktonist omakorda toituvad [[Eukarüoodid|eukarüootsed]] mereloomad, kelle inimene hea meelega oma toidulauale paneb.
+Süvaveekerge soodustab kalapüüki, sest süvakihtide vesi on toitaineterikas (peamiselt [[nitraadid]] ja [[sulfaadid]]). Koos merevees lahustunud [[süsinikdioksiid]]iga kasutavad neid ainevahetusel [[fotosüntees]]ivad [[bakterid]] ja [[protistid]], keda nimetatakse [[fütoplankton]]iks. Fütoplanktonist toituvad omakorda mereloomad, keda inimene sageli toidu eesmärgil püüab.
-Tõusuhoovus mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es ei [[Sademed|saja]] praktiliselt üldse.
+Süvaveekerge mõjutab oluliselt ka [[kliima]]t, sest külm vesi jahutab [[atmosfäär]]i alumist kihti, tuues sellega kaasa [[temperaturiinversioon]]i, mis takistab tõusvate õhuvoolude ja seega ka [[pilv]]ede tekkimist. See ongi põhjuseks, miks Tšiili põhjaosas asuvas [[Atacama kõrb]]es sajab üliharva.
-Tõusuhoovuse tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s ''[[föön]]'' ja [[Kaljumäestik]]us ''[[chinook]]''. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid viib samas sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
+Süvaveekerke tõttu jahtunud meri on tihti teravas kontrastis [[õhutemperatuur]]iga. Näiteks [[California]] lõunaosas puhuvad mägedest tihti nn. [[Santa Ana]] tuuled. Olemuselt sarnaseid tuuli nimetatakse [[Euroopa]]s [[föön]]ideks ja [[Kaljumäestik]]us ''[[chinook]]ideks'''. See teeb õhu küll väga kuumaks ja [[Õhuniiskus|kuivaks]], kuid ühtlasi viib ka sooja vee merele, mis inimesi ujuma ei meelita.
+Süvaveekerke vastandnähtus on [[pealisvee sukeldumine]] (inglise ''downwelling'').
 == Vaata ka ==