Eriosakond

Eriosakond (vene keeles Особый отдел) oli NSV Liidu sõjaväes ja sõjaväestatud asutuste juures tegutsenud, kuid NSV Liidu julgeolekuasutuste koosseisu kuulunud sõjaväelise vastuluure ja poliitilise lojaalsuse kontrolli aparaat.

NSV Liidu julgeolekuasutused olid: – (GPU, OGPU, NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium, Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee (Наркомат Обороны и Наркомат Военно-Морского Флота СССР)

Esimene sellenimeline üksus moodustati juba VK(b)P KK büroo otsusega 19. detsember 1918. aastal tšekaa koosseisus, sest oktoobris 1918 Venemaal võimu haaranud enamlased ei usaldanud TTPAsse jäänud vana Vene keisririigi sõjaväelasi. Struktuurselt kuulus EO riikliku julgeoleku eest vastutavasse NKVD struktuuriharusse kuni Teise Maailmasõja alguseni, mil ta allutati NSV Liidu Riiklikule Kaitsekomiteele 3. Peavalitsusena. Hilisema reorganiseerimise tulemusena sai nime Vastuluure Peavalitsus (vene keeles ГУКР «Смерш»)

Juhid ja struktuur

• 1924 – 1927 Artur Artuzov, (АРТУЗОВ (ФРАУЧИ) Артур Христианович) (1891-1937)
• 1927 – 1931 Jan Olski (ОЛЬСКИЙ (КУЛИКОВСКИЙ) Ян Каликстович)(1898 – 27. november 1937)
• 1931 Georgi Prokofjev (ПРОКОФЬЕВ Георгий Евгеньевич ) (1895 – 14. august 1937)
• 1931 – 1934 ja 1937 Vladimir Kurski (КУРСКИЙ Владимир Михайлович) (1897 – 8. juuli 1937)
• 1934 – 1936 Mark Gai (ГАЙ (ШТОКЛЯНД) Марк Исаевич) (1898 – 20. juuni 1937).
• 1936 Izrail Leplevski (ЛЕПЛЕВСКИЙ Израиль Моисеевич) (1896 – 28. juuli 1938)
• 1936 - 1937 Lev Mironov (МИРОНОВ (КАГАН) Лев Григорьевич) (1895 – 29. august 1938)
• kohusetäitja 1937 - 1938 Aleksandr Minajev-Tsihanovski (МИНАЕВ-ЦИХАНОВСКИЙ (ЦИКАНОВСКИЙ, ЦЕКАНОВСКИЙ, ЦЕХАНОВСКИЙ) Александр Матвеевич (Шая Мошкович)) (1888 – 25. veebruar 1939).
• 1938 Nikolai Nikolajev-Žurid (НИКОЛАЕВ-ЖУРИД Николай Галактионович) (1897 – 6. veebruar 1940)
• 1938 Vsevolod Merkulov (МЕРКУЛОВ Всеволод Николаевич) (1895-23. detsember 1953)
• 1938 - 1939 Vladimir Dekanozov (ДЕКАНОЗОВ Владимир Георгиевич) (1898 – 23. detsember 1953)
• 1939 Trofim Kornijenko (КОРНИЕНКО Трофим Николаевич) (1906 - 1971)
• 1941 - 1943 ja 1953 - 1956 Pjotr Fedotov (1910-1963) (ФЕДОТОВ Пётр Васильевич) (1901 – 1963)
• 1941 - 1946 Viktor Abakumov (АБАКУМОВ Виктор Семёнович) (1908 – 19. detsember 1954)
• 1946 - 1950 Jevgeni Pitovranov (ПИТОВРАНОВ Евгений Петрович) (1915 – 1999)
• 1951 Fjodor Šubnjakov (ШУБНЯКОВ Фёдор Григорьевич) (1916 – 1998)
• 1951 - 1952 Lavrenti Tsanava (ЦАНАВА (ДЖАНЖИГАВА) Лаврентий Фомич) (1900 – 1955)
• 1952 - 1953 Vassili Rjasnoi (РЯСНОЙ Василий Степанович) (1904 – 1995).

Venemaa kodusõda

Tšekaa eriosakond

(Особый отдел ВЧК при СНК РСФСР)

Eriosakonnad loodi rinnete, sõjaväeringkondade, laevastike, armeede, flotillide ja kubermangu tšekaade koosseisus.

Teine maailmasõda

NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi 3. Peavalitsus - SMERŠ

Vastluure peavalitsus "SMERŠ" (Главное управление контрразведки «СМЕРШ» Народного комиссариата обороны СССР ) loodi NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 19. aprillil 1942 № 415-138сс endise NSV Liidu SARK vastuluurevalitsuse baasil.

Juhid ja struktuur

• (19. aprill 1943-4. mai 1946), ülem Viktor Abakumov
  • (19. aprill 1943-4. mai 1946), ülema asetäitja 3. järgu riikliku julgeoleku komissar, hiljem kindralleitnant – Nikolai Selivanovski (Селивановский Николай Николаевич)
  • (19. aprill 1943-17. detsember 1945 ülema asetäitja 3. järgu riikliku julgeoleku komissar, hiljem kindralleitnant Pavel Mešik (Мешик Павел Яковлевич)
  • (19. aprill 1943-4. mai 1946), ülema asetäitja riikliku julgeoleku komissar, hiljem kindralleitnant – Issai Babitš (Бабич Исай Яковлевич)
  • (26. mai 1943-4. mai 1946), ülema asetäitja kindralmajor, hiljem kindralleitnant Ivan Vradii (Врадий Иван Иванович)

• sekretariaat
• 1. osakond - agentuur-operatiivtöö NSV Liidu Kaitserahvakomissariaadi keskaparaadis, ülem riikliku julgeoleku polkovnik, hiljem kindralmajor Ivan Gorgonov (Горгонов Иван Иванович)
• 2. osakond - kontrollüritused sõjavangis viibinud Punaarmeelaste suhtes, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Sergei Kartašev (Карташёв Сергей Николаевич);
• 3. osakond – viis läbi võitlust nõukogude armee tagalasse saadwetud saksa luureasutuste agentidega, desinformatsioonioperatsioone ja raadiomänge saksa Abwehri ja SD vastu, ülem riikliku julgeoleku polkovnik Georgi Utehhin (Утехин Георгий Валентинович);
• 4. osakond – viis läbi vastuluureoperatsioone saksa vägede poolt okupeeritud territooriumil, NSV Liitu saadetavate luureagentuuri väljaselgitamiseks, ülem riikliku julgeoleku polkovnik Pjotr Timofejev (Тимофеев Пётр Петрович);
• 5. osakond - sõjaringkond "SMERŠ" vastuluureorganite juhendamine, ülem riikliku julgeoleku polkovnik Dmitri Zenitšev (Зеничев Дмитрий Семенович);
• 6. osakond, uurimisosakond, ülem riikliku julgeoleku polkovnik Aleksandr Leonov (Леонов Александр Георгиевич);
• 7. osakond - operatiivarvestused ja statistika, VK(b)P Keskkomitee, NSV Liidu Kaitse rahvakomissariaadi, NSV Liidu Sõjamerelaevastiku rahvakomissariaadi sõjandusega seotud nomenklatuuri ja šifreerimisteenistusete töötajate järelvalve, ligipääsu andmine piiratud ligipääsuga materjalidele täiesti salajane ja salajane ning tööle nendega (допуск к совершенно секретной и секретной работе), kaastöötajate kontroll, keda suunati tööle välismaale. Ülem polkovnik A Sidorov (Сидоров А.Е.);
• 8. osakond operatiivtehnika, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Mihhail Šarikov (Шариков Михаил Петрович);
• 9. osakond - uurimistoimingud:läbiotsimised, vahistamised, varjatud jälgimine, ülem riikliku julgeoleku alampolkovnik Aleksandr Kotšetov (Кочетков Александр Евстафьевич);
• 10. osakond (osakond S ((Отдел «С»)) – eriülesannete täitmiseks, riikliku julgeoleku major Aleksandr Zbrailov (Збраилов Александр Михайлович);
• 11.osakond šifreerimisosakond, ülem riikliku julgeoleku polkovnik Ivan Tšertov (Чертов Иван Александрович);
• Kaadriosakond; – Отдел кадров;
• Haldus-finants-majandusosakond
• Poliitosakond, ülem polkovnik Nikifor Sidenkov (Сиденьков Никифор Матвеевич).

Peale NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee alluvuses oleva 3. Peavalitsuse olid, veel relvajõudude lojaalsuse kontrolliks NSV Liidu Sõjamerelaevastiku Rahvakomissariaadi, rahvakomissar Nikolai Kuznetsovile alluv (SMERŠ)i vastuluurevalitsus ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar Lavrenti Beriale alluv (SMERŠ)i vastuluureosakond.

NSV Liidu Sõjamerelaevastiku rahvakomissariaadi 3. valitsus

Sõjamerejõudude Vastluure valitsus "SMERŠ" (Управление контрразведки «СМЕРШ» Народного комиссариата ВМФ СССР ) loodi NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 19. aprillil 1942 № 415-138сс määrusega endise NSV Liidu SARK vastuluurevalitsuse baasil.

Juhid ja struktuur

• ülem 2. järgu riikliku julgeoleku komissar P. Gladkov

NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaadi vastuluureosakond

NSV Liidu Siseasjade rahvakomissariaadi vasrtuluureosakond (Отдел контрразведки (ОКР) «СМЕРШ» НКВД СССР) loodi NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu 15. mai 1943. aasta määrusega ja SARK-i käskkirjaga № 00856.

Juhid ja struktuur

• ülem riikliku julgeoleku komissar Sergei Juhimovitš

Pärast Teise maailmasõja lõppu liideti 1946. aastal eri väeliikide juures asunud vastuluure Смерш uuesti riikliku julgeoleku eest vastutava NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiga.

Vaata ka

• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat