Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
20. rida: 20. rida:
* [[XII. armee Eesti Sõjaväelaste Täitesaatev Komitee]], esimees [[Karl-Johann Laurits]]
* [[XII. armee Eesti Sõjaväelaste Täitesaatev Komitee]], esimees [[Karl-Johann Laurits]]
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti sõjavägi]]

Redaktsioon: 15. juuni 2009, kell 22:48

Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee oli 1.-5. juulini 1917. Tallinnas toimunud I. Eesti sõjaväelaste kongressil, kus oli esindatud üle 50000 eesti sõjaväelase valitud 24-liikmelise Eesti rahvusväeosade kõrgeim võimuorgan. Ülemkomitee kujunes mitteametlikuks sõjaministeeriumiks, mis täitis autonoomses Eestimaa kubermangus kõiki neid funktsioone, mis iseseisvais riikides on kaitseministeeriumidel. Kui Vene keskvõim seoses enamlaste riigipöördega 1917. aasta novembris kokku kukkus, otsustas Ülemkomitee koondada üksikud rahvusväeosad Eesti Diviisiks, mille ülemaks valiti suurte juhtimiskogemustega alampolkovnik Johan Laidoner. Ülemkomitee tegutses 1918. aasta jaanuarini, kui enamlased selle laiali saatsid.

Kongressil valiti esimeheks lipnik Konstantin Päts, hiljem kopteeriti ülemkomiteese lipnik August Rei, kes valiti abiesimeheks, teine abiesimees oli Theodor Käärik. Koossisu kuulusid ka: Hans Kruus, Georg Vestel, Johan Pitka, Aadu Lüüs, Otto Sternbeck, Johan Lepik, August-Voldemar Schvartz, Johannes Semper, Otto Tief (XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee liige),

Mobilisatsiooniosakonna juhataja oli Konrad Rotschild.

Välislingid

Vaata ka

1917. aastal moodustati eesti sõjaväelaste komiteesid ja liite üle kogu Venemaa ning 1917. aasta oktoobris oli neid ligi 30. Vaatamata omavahelistele konfliktidele suudeti Eestisse koondada kümneid tuhandeid eesti sõjaväelasi. 1917. aasta juunis peeti Tallinnas I Eesti sõjaväelaste üleriigiline kongress, mille delegaadid esindasid umbes 50 000 eestlasest sõjaväelast tervelt Venemaalt. Kongress võttis vastu resolutsiooni Eesti enesemääramise kohta ning valis kesk-organi, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks sai lipnik Konstantin Päts.