Määrus

Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on tegu,- omadus, - või määrsõna laiend. Määrus väljendab aega, viisi, hulka, mõõtu, määra, seisundit vms. Vastavalt sellele, millist tähendust määrus väljendab sõnastatakse ka selle liik.

Määrus võib olla

• verbi laiend, s.o lauseadverbiaal, nt: jookseb kiiresti või
• omadus- või määrsõna laiend, s.o fraasiadverbiaal, nt: hästi ilus, väga kiiresti.

Määruse liiki ja ülesannet lauses näitab tema vorm.

Eesti keel

Määruse liigid

• valdajamäärus, nt: Andsin koerale süüa.
• tegijamäärus
• vahendimäärus, nt: Sõitsime autoga linna.
• kaasnemismäärus, nt: Temaga on mõnus rääkida.
• sõltuvusmäärus
• kohamäärus näitab kohta, vastab küsimustele kuhu? kus? kust, nt: Läksime koju. Koer on kuudis. Tulin just koolist.
• ajamäärus näitab aega, vastab küsimusele millal? jmt, nt: Täna sadas vihma ja homme sajab võibolla ka.
• hulgamäärus näitab hulka või määra, vastab küsimusele kui palju?, nt Sõime väga palju.
• viisimäärus vastab küsimusele kuidas?, nt: Koer haukus kurjalt.
• seisundimäärus vastab küsimusele mis seisundis?, nt: Uks on kinni.
• põhjusmäärus, nt: Jaan puudus koolist haiguse tõttu.
• tingimusmäärus
• mööndusmäärus
• otstarbemäärus

Mõningaid määruse tähendusi võivad kanda ka alus, sihitis ja öeldistäide. Mõnikord on võimalikud ka mõlemad variandid, nii et sündmust annab edasi ühel juhul alus, sihitis, või öeldistäide, teisel juhul määrus.

Näiteks:

Pea(alus) valutab. Peas(määrus) kumiseb.

Mati kutsub 'koera'(sihitis). 'Koera tõttu'(määrus) jäime hiljaks.