Kaasnemismäärus

Allikas: Vikipeedia

Kaasnemismäärus ehk komitatiivadverbiaal on määrus, mis väljendab kaasnejat.

  • Kalle mängib koos Pillega peitust.
  • Tiiu käis poodides ilma sõbrannata.

Täpsemalt näitab kaasnemismäärus

  • kellega või millega koos midagi tehakse või ollakse
  • olendit, eset või nähtust, kelleta või milleta midagi tehakse või ollakse.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasnemismäärusena esinevad käändsõnad kaasaütlevas või ilmaütlevas käändes ja käändsõnad ühes kaassõnadega, mis vastavad küsimustele kellega? millega? kelleta? milleta?.[1]

  • Vaenlane oli jõudnud nii ligidale, et Kalmar võis ta maha võtta sapöörilabidaga.
  • Esmaspäeva hommikul pidi Reili ühes emaga mandrile tagasi sõitma.

Väga sageli esinevad kaasnemismäärusena käändsõnad kaasaütlevas käändes ja märgivad olendit, kelle osavõtul midagi tehakse või kuskil ollakse.[2]

  • Jõudsime Veikoga Saarjärvele enne suvepäevade algust.

Kaasnemismäärus kaasaütlevas käändes võib väljendada ka eset, mida kaasas kantakse, viiakse jne.[2]

  • Paar tundi hiljem astus Margus oma suure kotiga autost välja.

Kaasnemismäärus võib väljendada elusat olendit, eluta eset, samuti abstraktset mõistet.

  • Lipniku jaoks elustusid valusad mälestused koos sügisese spliiniga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann. Eesti lauseõpetuse põhijooned I. Tallinn, 1974. § 132-133
  2. 2,0 2,1 K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann. Eesti lauseõpetuse põhijooned I. Tallinn, 1974. § 132