Kohamäärus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kohamäärus ehk lokaaladverbiaal on määrus, mis väljendab tegevuse kohta ja vastab küsimusele kuhu? kus? kust? kustsaadik? kustkaudu?

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüpiliseks kohamääruseks on lauses nimisõna, mis sisaldab lokaalseid tähenduskomponente: mets, meri, tuba, maja, kosmos, ida jmt, või kohamäärsõna: vasakul, sinna.

Kohamääruse funktsioonis võib olla

rajavas käändes: Reisisime sõpradega Lõuna-Prantsusmaani

  • nimisõna, mis tähistab
    • ruumi, kohta, suunda vms: Õues on päris soe
    • elusolendit, kollektiivi, keha või vaimu komponenti: Temas on midagi nukrameelset. Südamest käis valusähvakas läbi. Olen kümme aastat musitseerinud rahvamuusikaansamblis
    • abstraktmõistet: Vangistuses peitub tõeline agoonia
    • sündmust: Me tulime trennist
  • kaassõnafraas: Ta läks mööda jääteed
  • tegusõna ma-, mas- või mast- vorm: Mari kutsus Jüri jalutama. Käisime isa autot parandamas.

Kohamääruse liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Sihtkohamäärus[muuda | muuda lähteteksti]

Sihtkohamäärus on tegusõna seotud laiend ja vastab küsimusele kuhu?

Sihtkohamäärus laiendab selliseid tegusõnu, mis väljendavad

  • siirdumist ja siirmist, nt mingi objekti liikumist või info talletamist: minema, tulema, jooksma, tõttama, roomama jne
  • jätmist, jäämist või millegi tekkimist: jääma, jätma, ehitama, eksima, rajama jne
  • võimalikkust, piisavust või sobivust: kõlbama, sobima, pääsema, mahtuma, jõudma jne

Sihtkohamääruseks võib olla

  • nimisõna sisseütlevas või alaleütlevas käändes: Ta läks majja. Panin kingad jalga
  • kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna alla, allapoole, ette, ettepoole vmt: Jätsin supipoti pliidi peale
  • tegusõna ma-vorm: Laps jäi magama
  • kohamäärsõna kuhu, kuhupoole, eemale, kaugele vmt: Kuhupoole me nüüd läheme?

Asukohamäärus[muuda | muuda lähteteksti]

Asukohamäärus on tegusõna vaba laiend ja vastab küsimusele kus?

Asukohamääruseks võib olla

  • nimisõna seesütlevas või alalütlevas käändes: Olime Tallinnas. Raamat on endiselt laual
  • kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna all, asemel, allpool, ees, eespool vmt: Meie kohal hõljus musti pilvi
  • tegusõna mas- vorm: Ta käis laulmas
  • kohamäärsõna kus, kuspool, all, allpool vmt: Tagapool on rahvast palju vähem

Lähtekohamäärus[muuda | muuda lähteteksti]

Lähtekohamäärus on tegusõna seotud laiend ja vastab küsimusele kust?

Nagu sihtkohamäärus, laiendab ka lähtekohamäärus siirmist ja siirdumist väljendavaid tegusõnu ning need määrused esinevad tavaliselt koos: Nad tulid maalt (lähtekohamäärus) linna (sihtkohamäärus).

Olemasolulausetes laiendab lähtekohamäärus selliseid tegusõnu, mis väljendavad tekkimist või kadumist ilmuma, kasvama, kaduma jne.

Lähtekohamääruseks võib olla

  • nimisõna seesütlevas või alaltütlevas käändes: Kas sa oled Pärnust pärit? Tulin just koosolekult
  • kassõnafraas, mis sisaldab kaassõna alt, altpoolt, eest, hulgast, juurest vmt: Võtsin lae alt uue viha
  • tegusõna mast- vorm: Ta tuli jooksmast
  • kohamäärsõna kust, kustpoolt, alt, altpoolt vmt: Väljast hoovab tuppa kevadist õhku

Piiri märkiv määrus[muuda | muuda lähteteksti]

Piiri märkiv määrus on sihtkohamääruse erijuhtum ja vastab küsimusele kustsaadik? See on tegusõna seotud laiend, mis laiendab suunduvat tegevust või ulatumist väljendavat tegusõnu.

Piiri märkivaks kohamääruseks võib olla

  • nimisõna rajavas käändes, millega võib kaasneda eessõna kuni: Oleme jõudnud olulise verstapostini. Anna puhkas maal kuni eelmise laupäevani
  • kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna saadik või saati: Põud kimbutab maad eelmisest nädalast saadik
  • kohamäärsõna kustsaadik, kuhumaale, siiani, sinnani vmt: Siiani on kõik korras

Liikumise teed märkiv määrus[muuda | muuda lähteteksti]

Liikumise teed märkiv määrus on asukohamääruse erijuhtum ja vastab küsimusele kustkaudu? See on tegusõna seotud laiend, mis laiendab liikumist väljendavaid tegusõnu.

Liikumise teed märkivaks kohamääruseks võib olla

  • kaassõnafraas, mis sisaldab kaassõna kaudu, läbi, üle vmt: Ulata mulle kiri läbi luugi
  • kohamäärsõna kustkaudu, sealtkaudu vmt: Kustkaudu pääseb õue?

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.