Sõltuvusmäärus

Sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal on määruse liik, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud .

Sõltuvusmäärus on määruste kategoorias teisejärguline. See ühendab enda alla tegusõna või muu tegevust väljendava sõna kõik ülejäänud sõltuvuslikud laiendid.

Sõltuvusmääruse tähendusliigid on väga ähmaste piirjoontega, vorm oleneb pigem põhjast. Sõltuvusmääruseks on lauses nimisõna, kaassõnafraas või tegusõna käändeline vorm.

Sõltuvusmääruseks nimisõna

Sõltuvusmääruseks võib olla nimisõna sisseütlevas, seesütlevas, seestütlevas, alaleütlevas, alalütlevas, alaltütlevas ja kaasaütlevas käändes.

• Sisseütlevas käändes sõltuvusmäärus on tegusõna laiend, näiteks
  • Ta suhtub inimestesse hästi.
  • Oma innukusega sunnid sa kõiki endasse uskuma.

• Seesütlevas käändes sõltuvusmäärus on tegusõna laiend, näiteks
  • Usaldan sind kõiges.
  • Madis püüdis Kerstit veenda oma truuduses.

• Seestütlevas käändes sõltuvusmäärus osutab
  • vaimse tegevuse tulemusele (seestütleva käände asemel võib kasutada ka kaassõna kohta), näiteks Selles raamatus oli juttu reisimisest (= reisimise kohta).
  • (lähte)materjalile, näiteks Kas elu koosnebki ainult pisiasjadest?
  • millelegi, millest eraldutakse või lähtutakse, näiteks Mihkel jäi Kadrist ilma.
  • asjadele, mida väljendavad (suhteid avaldavad) tegusõnade laiendid, näiteks Mulle aitab sinust.

• Alaleütlevas käändes sõltuvusmäärus väljendab
  • tegevusobjekti (alaleütleva käände asemel võib kasutada kaassõna peale), näiteks Varem loodeti emale (= ema peale).
  • tegevuse toimepiiri (alaleütlev kääne on siin osaliselt samaväärne rajava käändega, peaaegu alati aga kaassõnaga peale), näiteks Vaasi väärtust hinnati kolmekümnele eurole (= kolmekümne euro peale).
  • tegusõnade laiendeid, näiteks Ilusale ilmale järgnes vihmane ilm.
  • omadussõnade laiendeid (võib kasutada ka kaassõna peale), näiteks Ta oli pahane oma kombele (= kombe peale) tähtsate olukordade puhul kokutada.

• Alalütlevas käändes sõltuvusmäärus laiendab tegusõnu peatuma, baseeruma, põhinema, rajanema, näiteks
  • Kõneleja jättis peatumata kõige tähtsamatel faktidel.
  • Eesti kirjakeel põhineb peamiselt põhja-eesti keskmurdel(e).

• Alaltütlevas käändes sõltuvusmäärus väljendab kõrvutavat vaatepunkti (võib kasutada ka järelsõna poolest), näiteks
  • Õpetaja oli päritolult (= päritolu poolest) inglane.
  • Käitumiselt sobiksid sa lausa diplomaadiks.
  • Teostuselt jätab töö hea mulje.

• Kaasaütleva käände tingivad sõltuvusmääruse puhul
  • vastastikust tegevust väljendavad tegusõnad, näiteks Isa vaidles emaga.
  • tegusõnad, mis väljendavad kohtlemist, näiteks Oma külalistega saan ma ise hakkama.
  • mõnikord ka tegusõnad olema, hakkama, minema olemasolulauses, näiteks Noorema lapsega on alati kergem olnud.

Sõltuvusmääruseks kaassõnafraas

Rektsiooniliselt on tingitud paljude kaassõnadega kaassõnafraasid, näiteks

• all: Võimalike lahenduste all mõeldi ainult ühte.
• järele: Ta haises alkoholi järele.
• kohta: Seadus ei kehti alaealiste kohta.
• peale: Ema oli ärritatud minu peale. Vana mees mõtles oma õnnetu elu peale.
• poole: Noored pürgivad tõe poole.
• poolest/suhtes: Lapsed ei erine välimuse poolest.
• pärast: Oma vendade pärast ei ole vaja sul enam muretseda.
• vastu: Lapsena tundsin huvi kõige uue vastu.
• üle: Sa peaksid oma elu üle järele mõtlema.

Sõltuvusmääruseks tegusõna käändeline vorm

Sõltuvusmääruseks võib olla

• ma-vorm: Ta valmistus eksamit tegema.
• mas-vorm: Ta märkas Kadrit istumas.
• mast-vorm: Hobune keeldus edasi minemast.
• mata-vorm: Isa unustas ukse lukustamata.
• vat-vorm: Vanaema tundis enda põdura olevat.

Vaata ka

• Eesti keele grammatika
• Lause moodustajad