Viisimäärus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Viisimäärus on määrus, mis väljendab tegevuse, seisundi või protsessi toimumise viisi.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Viisimäärus vastab küsimustele kuidas? mis moodi? mil viisil?

Auto sõitis aeglaselt.
Vaatas nagu laps.
Kukkus laginal naerma.

Viisimääruse vorm[muuda | muuda lähteteksti]

Viisimääruse ülesannet võib lauses täita:

  • viisimäärsõna kuidas, nii, niimoodi, hoogsalt, hästi, usinasti, valjuhäälselt, tagurpidi, edasi-tagasi, vargsi jne, mis on tegusõna laiend. Viisimäärsõna võib väljendada ka võrdlust, näiteks veel kiiremini, kõige kiiremini.
Ta käis mööda tuba edasi-tagasi. Tüdruk laulis valjuhäälselt. Kihutasin jalgrattaga kodu poole nobedamini kui kiirrong.
Suviselt päikeseline ilm meeldis neile, Ülevoolavalt rõõmus käitumine võib häirida.
  • nimisõnafraas, mis märgib võrdlust ja sisaldab võrdlussõna kui ja nagu
Otsin oma vihikut nagu nõela heinakuhjast. Päev otsa on vihma kallanud nagu oavarrest.
Ema sarnaselt on ka minul pähkelpruunid silmad. Ma parandan oma tööd kommentaaride põhjal.
Kõik külalised seisid vaikides. Astusin kiirustamata kodu poole.

Viisimääruseks käändsõna[muuda | muuda lähteteksti]

Kui lauses on viisimääruseks käändsõna, võib see olla järgmistes käänetes:

See töö tuleb ära teha kiirkorras.

Ta naeris südamest.

Maja taga voolas oja vulinal.

Ma lõpetasin oma töö kiiruga

Me rääkisime hääleta.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 88-91