Aino Järvesoo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. mai 2009, kell 10:29

Aino Järvesoo (neiuna Promm, 23. september 1910 – 2. veebruar 2003) oli eesti etnograaf ja kunstipedagoog, maalikunstnik ja kodukaunistaja, Eesti suurim eraannetaja.

Ta lõpetas Tartu ülikooli 1938. aastal etnograafia erialal ja Tallinna kunstikooli 1944. Siirdus seejärel koos põllumajandusteadlasest abikaasa Elmar Järvesooga Saksamaale ning sealt viis aastat hiljem Ameerika Ühendriikidesse.

Töötas Massachusettsi ülikoolis kunstipedagoogika professorina. Kogu pagulusaja oli tegev eesti kultuuri tutvustamisel. Tegeles ka maalimisega. Maalimist alustas 1978. aastal Soomes.

Kodumaad külastas ta pärast pikka vaheaega uuesti 1974. aastal ning reisis edaspidi siia peaaegu igal aastal. Tema esimene heategevusprojekt oli 1991. aastal Tallinnas Harku järve äärde ehitatud luterlik kirik.

1996. aastal asus ta elama Tartusse Baeri tänavale üliõpilasselts Liivikale ostetud majja. Ta kinkis maja ka Eesti Naisüliõpilaste Seltsile ning hankis ruumid Tartu Ülikooli maaliosakonnale.

Nelja miljoni krooniga lõi ta Tartu Ülikooli juurde oma abikaasa Elmar Järvesoo (1909-1994) mälestusfondi, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti rahvastiku ja tema tervisliku seisundi taastamisele.

Annetas lastetute perede kunstviljastamise projekti kolm miljonit krooni. Algatus «Igale lapsele 1000 krooni» kestis kolm aastat ning läks Järvesoole maksma ligi miljon krooni.

Aino Järvesoo testamendi täitja Olev Saksa sõnul annetas Järvesoo heategevaks otstarbeks paarkümmend miljonit krooni.

Ta oli Eesti Vabariigi Presidendi Akadeemilise Nõukogu esimene auliige, Tartu Ülikooli auliige ja Tartu Tähe kavaler.

President Lennart Meri andis Aino Järvesoole 2. veebruaril 2001 Eesti Punase Risti teise klassi ordeni.

Välislingid

Aino Järvesoo pettus poliitikutes, Eesti Päevaleht 17. september 2002
Professor Aino Järvesoo lahkumise puhul, Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli avaldus, 3. veebruar 2003
Andrus Esko. Austusväärne Aino Järvesoo oli elust väsinud, Õhtuleht 6. veebruar 2003
Keskraamatukogus avatakse Aino Järvesoo maalide näitus, Postimees 29. september 2003
Aino Järvesoo mälestusbareljeefi avamine. Fotogalerii 20. september 2004
Anneli Aasmäe, Peeter Ernits. Kuhu kadusid helde annetaja miljonid?, Maaleht 31. jaanuar 2008
Aino Järvesoo missiooniga jätkab tema mälestusfond, Postimees, 3. mai 2009

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Aino Järvesoo''' (neiuna Promm, [[23. september]] [[1910]] – [[2. veebruar]] [[2003]]) oli eesti [[etnograaf]] ja kunstipedagoog, maalikunstnik ja kodukaunistaja, Eesti suurim eraannetaja.
-Ta lõpetas [[Tartu ülikool]]i [[1938]]. aastal [[etnograafia]] erialal ja Tallinna kunstikooli [[1944]]. Siirdus seejärel koos põllumajandusteadlasest abikaasa [[Elmar Järvesoo]]ga Saksamaale ning sealt viis aastat hiljem Ameerika Ühendriikidesse. Töötas Massachusettsi ülikoolis kunstipedagoogika professorina. Kogu pagulusaja oli tegev eesti kultuuri tutvustamisel. Tegeles ka maalimisega. Maalimist alustas [[1978]]. aastal Soomes.
+Ta lõpetas [[Tartu ülikool]]i [[1938]]. aastal [[etnograafia]] erialal ja Tallinna kunstikooli [[1944]]. Siirdus seejärel koos põllumajandusteadlasest abikaasa [[Elmar Järvesoo]]ga Saksamaale ning sealt viis aastat hiljem Ameerika Ühendriikidesse.
+Töötas Massachusettsi ülikoolis kunstipedagoogika professorina. Kogu pagulusaja oli tegev eesti kultuuri tutvustamisel. Tegeles ka maalimisega. Maalimist alustas [[1978]]. aastal Soomes.
-Kodumaad külastas ta pärast pikka vaheaega uuesti [[1974]]. aastal ning reisis edaspidi siia peaaegu igal aastal. Tema esimene heategevusprojekt oli [[1991]]. aastal [[Tallinn]]as [[Harku järv]]e äärde ehitatud luterlik kirik. [[1996]]. aastal asus ta elama [[Tartu]]sse [[Baeri tänav]]ale üliõpilasselts [[Liivika]]le ostetud majja. Ta kinkis maja ka [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]ile ning hankis ruumid Tartu Ülikooli maaliosakonnale.
+Kodumaad külastas ta pärast pikka vaheaega uuesti [[1974]]. aastal ning reisis edaspidi siia peaaegu igal aastal. Tema esimene heategevusprojekt oli [[1991]]. aastal [[Tallinn]]as [[Harku järv]]e äärde ehitatud luterlik kirik.
-Nelja miljoni krooniga lõi ta Tartu Ülikooli juurde oma abikaasa Elmar Järvesoo (1909-1994) mälestusfondi, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti rahvastiku ja tema tervisliku seisundi taastamisele. Annetas lastetute perede kunstviljastamise projekti kolm miljonit krooni. Algatus «Igale lapsele 1000 krooni» kestis kolm aastat ning läks Järvesoole maksma ligi miljon krooni.
+[[1996]]. aastal asus ta elama [[Tartu]]sse [[Baeri tänav]]ale üliõpilasselts [[Liivika]]le ostetud majja. Ta kinkis maja ka [[Eesti Naisüliõpilaste Selts]]ile ning hankis ruumid Tartu Ülikooli maaliosakonnale.
+Nelja miljoni krooniga lõi ta Tartu Ülikooli juurde oma abikaasa Elmar Järvesoo (1909-1994) mälestusfondi, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti rahvastiku ja tema tervisliku seisundi taastamisele.
+Annetas lastetute perede kunstviljastamise projekti kolm miljonit krooni. Algatus «Igale lapsele 1000 krooni» kestis kolm aastat ning läks Järvesoole maksma ligi miljon krooni.
 Aino Järvesoo testamendi täitja Olev Saksa sõnul annetas Järvesoo heategevaks otstarbeks paarkümmend miljonit krooni.
@@ 21. rida: / 27. rida: @@
 *[http://video.ut.ee/fotogalerii/Aino_Jarvesoo/page4.html Aino Järvesoo mälestusbareljeefi avamine]. Fotogalerii [[20. september]] [[2004]]
 *[[Anneli Aasmäe]], [[Peeter Ernits]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=11512 Kuhu kadusid helde annetaja miljonid?], [[Maaleht]] [[31. jaanuar]] [[2008]]
+*[http://www.postimees.ee/?id=114422 Aino Järvesoo missiooniga jätkab tema mälestusfond], Postimees, [[3. mai]] [[2009]]
 {{DEFAULTSORT:Järvesoo, Aino}}