Jasper von Münster: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
11. rida: | 11. rida: | ||
{{algus}} |
{{algus}} |
||
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Rutger Lüdinghausen-Wulff]]|nimi=[[Liivi ordu majandusülem]]|aeg=[[1538]]|järgnev=[[Mathias von der Recke]]}} |
|||
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johann von Eickel]]|nimi=[[Aluliina komtuur]]|aeg=[[1540]]–[[1551]]|järgnev=[[Philipp Schall von Bell]]}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Johann von Eickel]]|nimi=[[Aluliina komtuur]]|aeg=[[1540]]–[[1551]]|järgnev=[[Philipp Schall von Bell]]}} |
||
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Heinrich von Galen]]|nimi=[[Liivi ordu maamarssal]]|aeg=[[1551]]–[[1556]]|järgnev=[[Christoph Neuhof]]}} |
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Heinrich von Galen]]|nimi=[[Liivi ordu maamarssal]]|aeg=[[1551]]–[[1556]]|järgnev=[[Christoph Neuhof]]}} |
||
18. rida: | 19. rida: | ||
{{DEFAULTSORT:Münster, Jasper von}} |
{{DEFAULTSORT:Münster, Jasper von}} |
||
[[Kategooria:Baltisakslased]] |
[[Kategooria:Baltisakslased]] |
||
[[Kategooria:Liivi ordu majandusülemad]] |
|||
[[Kategooria:Aluliina komtuurid]] |
[[Kategooria:Aluliina komtuurid]] |
||
[[Kategooria:Liivi ordu maamarssalid]] |
[[Kategooria:Liivi ordu maamarssalid]] |
Redaktsioon: 20. oktoober 2008, kell 02:09
Jasper von Münster (15. sajandi lõpp, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.
Jasperi vanemad oli Rolf von Münster ja Bauwe von Heemstra. Ta sündis Kesk-Friisimaal Duursum in den Hami valdustes Groningeni lähedal. Tema suguvõsa pärines Vestfaalist Münsteri piiskopkonnast, kuid oli Friisimaale välja rännanud. Tema isa oli Utrechti piiskopkonnas mitmetes olulistes ametites, vend Jürgen oli aga Friisi krahvide ja Gelderni hertsogi teenistuses. Jasperi vennapoeg Johann von Münster oli Riia toomhärra ning elas pärast Liivi ordu likvideerimist koos oma onuga Aizkraukles. Jasperi teine sugulane Hermann von Münster oli 1544. aastal Võnnus vürstlik hoovikohtunik ja talliülem.
Münster saabus tõenäoliselt 1510. aasta paiku Liivimaale ning astus 1515. aasta paiku Liivi ordusse. 1538. aastal oli ta ordu majandusülem (Schäffer) Võnnus, 1540. aastal sai tast Aluliina komtuur. 1551. aastal nimetas uus ordumeister ja endine maamarssal Heinrich von Galen Münsteri enda vanale ametikohale.
Münster püüdis kokku mängida Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollerni ja tema koadjuutori Christoph von Mecklenburgiga, et ordumeistriks saada ja võimalik ka, et Vana-Liivimaad sekulariseerida. Münsteri lootused olid selles, et eaka ordumeistri Heinrich von Galeni peatse surma järel lootis ta ise sellele kohale saada. Ent Galen sai Münsteri plaanidest teada ning määras enda koadjuutoriks Wilhelm Fürstenbergi. Järgnenud vaenuse ajal põgenes Münster Poola, kust naasis 1560. aastal, kui Poolaga liidu sõlminud uus ordumeister Gotthard Kettler ta kõigist reetmissüüdistustest vabastas. 1561. aastal sai ta oma valitsuse alla Vindavi komtuurkonna, ordu likvideerimise järel elas ta Kuramaa hertsogiriigis Aizkraukles, kus venelased ta 1577. aasta sõjakäigu ajal tapsid.
Kirjandus
- Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 604 (lk-d 460–461).
Eelnev Rutger Lüdinghausen-Wulff |
Liivi ordu majandusülem 1538 |
Järgnev Mathias von der Recke |
Eelnev Johann von Eickel |
Aluliina komtuur 1540–1551 |
Järgnev Philipp Schall von Bell |
Eelnev Heinrich von Galen |
Liivi ordu maamarssal 1551–1556 |
Järgnev Christoph Neuhof |
Eelnev Adrian Torck |
Vindavi komtuuri kohusetäitja 1561–1562 |
Järgnev puudus |