Carl Gustaf Emil Mannerheim: erinevus redaktsioonide vahel
P robot muutis: lv:Karls Gustavs Mannerheims |
|||
15. rida: | 15. rida: | ||
== Teine maailmasõda == |
== Teine maailmasõda == |
||
[[Pilt:Mannerheim's grave.jpg|right|thumb|250px|Mannerheimin kalmistu]] |
|||
[[Talvesõda|Talvesõja]] ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja ja sai [[1942]] Soome marssali tiitli. |
[[Talvesõda|Talvesõja]] ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja ja sai [[1942]] Soome marssali tiitli. |
||
Redaktsioon: 25. september 2008, kell 12:49
See artikkel räägib Soome marssalist ja presidendist, tema vanaisa kohta vaata artiklit Krahv Carl Gustaf Mannerheim |
Parun Carl Gustaf Emil Mannerheim (4. juuni 1867 Askainen – 28. jaanuar 1951 Lausanne) oli Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president.
Vene sõjaväes
Mannerheim õppis Peterburis Nikolai ratsaväekoolis, mille lõpetamisel 1889 sai korneti auastme ning saadeti teenima Poola. 1891. aasta jaanuaris saadeti ta teenima Peterburi keisrinna Chevalier-kaardiväkke. Peterburis abiellus ta Anastasia Nikolajevna Arapovaga. 1893. aastal oli tal Nikolai II kroonimisel tähtis roll. 1904 viidi ta üle 52. Nežini ratsaväerügementi ja ta sai alampolkovnikuks. 1904–1905 osales ta Vene-Jaapani sõjas, kus Mukdeni lahingus osutatud vapruse eest sai polkovnikuks. 1906. aastal käis ta luureretkel Kesk-Aasias ja hiljem Hiinas. 1910. aastal ülendati ta kindralmajoriks. 1917. aastal saadeti ta reservi ja 1. jaanuaril 1918 palus ta luba lahkuda Venemaa armeest.
Soome iseseisvumine
Kui Mannerheim oli naasnud Soome, nimetati ta Soome Vabariigi sõjaväe ülempealikuks. Ta juhtis Soome kodusõjas valgete armeed punaste ja neid toetanud venelaste vastu.
Ta oli vastu valitsuse saksameelsele poliitikale ja otsusele valida sakslasest kuningas. Peale Esimese maailmasõja lõppu, kui kuningas oli loobunud ametist, tegutses Mannerheim riigihoidjana. Ta kaotas presidendivalimistel Kaarlo Juho Ståhlbergile 25. juulil 1919. Mõnda aega oli ta ilma ametita, kuni asus Kaitsenõukogu juhataja ametikohale. 1927–1939 juhtis ta Mannerheimi liini ehitamist Soome idapiirile. 1933. aastal sai ta sõjamarssali (sotamarsalkka) auastme.
Teine maailmasõda
Talvesõja ajal oli Mannerheim Soome kaitsejõudude juhataja ja sai 1942 Soome marssali tiitli.
Kui Risto Ryti tagasi astus, sai Mannerheimist eriseadusega Soome president 1944–1946.
Teise maailmasõja lõppedes oli oht, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda suudeti siiski vältida.
1945. aasta märtsis läks ta puhkusele Portugali ja lahkus ametist 1946. aasta märtsis. Viimased eluaastad veetis ta Šveitsis. Mannerheim on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Mannerheimi järgi on nimetatud Helsingi peatänav Mannerheimintie.
2004. aasta lõpus valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.
Eesti keeles on ilmunud tema "Mälestused" (soome keelest tõlkinud Valev Uibopuu, Stockholm 1952) ning Veijo Meri "Soome marssal C. G. Mannerheim" (soome keelest tõlkinud Endel Mallene, Tallinn 1997 ISBN 9985-70-004-X ).
Teenetemärgid
- Eesti Kotkaristi teenetemärgi I klass mõõkadega – 6. juuni 1930
- Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass – 23. november 1932
Vaata ka
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Carl Gustaf Emil Mannerheim |
Eelnev Risto Ryti |
Soome president 1944–1946 |
Järgnev Juho Kusti Paasikivi |
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |