Kuldtähe medal: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2008}} |
|||
[[Pilt:Hero of the Soviet Union medal 3.png|thumb|Kuldtähe medal]] |
[[Pilt:Hero of the Soviet Union medal 3.png|thumb|Kuldtähe medal]] |
||
'''Kuldtähe medal''' on [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega]] kaasas käiv [[medal]], mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1. augustil 1939 |
'''Kuldtähe medal''' on [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega]] kaasas käiv [[medal]], mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1. augustil 1939 <ref>Большая советская энциклопедия (БСЭ)</ref>. 16 oktoobril 1939 aasta otsusega kinnitati medali kujundus. |
||
Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise 15 mm pikuse kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinnal teiste ordenite ja medalite kohal. |
Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise 15 mm pikuse kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinnal teiste ordenite ja medalite kohal. |
||
Kuldtähe medali said isikud või |
Kuldtähe medali said isikud või kollektiivid kellele oli omistatud Nõukogude liidu kangelase nimetus. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal anti välja kokku üle 11 600 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: [[Arnold Meri]] (1941), [[Endel Puusepp]] (1942), [[Arnold Pappel]] (1943), [[Joosep Laar]] (1943), [[Heinrich Hindreus]] (1943), [[August Allik]] (1944), [[Albert Repson]] (1944), [[Eduard Tähe]] (1944), [[Jakob Kunder]] (1945), [[Ludvig Kurist]] (1945), nende hulgas ka üks eestlanna – [[Leen Kullman]]. |
||
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod millega käis kaasas Kuldtähe medal on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta. |
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod, millega käis kaasas Kuldtähe medal, on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta. |
||
Viimasena omistati Nõukogude Liidu kangelase nimetus Leonid Solodkovile pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tööd 500 meetri sügavusel vee all. Tema sai ka 24. detsembril 1991 viimase Nõukogude Liidu Kuldtähe medali numbriga 11664. |
Viimasena omistati Nõukogude Liidu kangelase nimetus Leonid Solodkovile pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tööd 500 meetri sügavusel vee all. Tema sai ka 24. detsembril 1991 viimase Nõukogude Liidu Kuldtähe medali numbriga 11664. |
||
07. |
07. mail 2008 väljastas Venemaa president [[Vladimir Putin]] veel viis endise Nõukogude liidu Kuldtähe medalit linnadele: [[Voronez]], [[Luga]], [[Poljarnõi]], [[Rostov-Doni ääres]] ja [[Tuapse]] <ref>[http://www.izvestia.ru/search.html?query=%22%C7%EE%EB%EE%F2%E0%FF%20%E7%E2%E5%E7%E4%E0%22&from_hs=1 Izvestia]</ref>. |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
|||
<references/> |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Nõukogude Liidu teenetemärgid]] |
[[Kategooria:Nõukogude Liidu teenetemärgid]] |
||
Redaktsioon: 18. mai 2008, kell 18:08
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2008) |
Kuldtähe medal on Nõukogude Liidu kangelase aunimetusega kaasas käiv medal, mis asutati Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 1. augustil 1939 [1]. 16 oktoobril 1939 aasta otsusega kinnitati medali kujundus.
Kuldtähe medal on viienurgeline tsentrist väljuvate viie kaheküljelise 15 mm pikuse kiirega. Medal on valmistatud kullast. Medal rippub punase ordenilindiga plaatinast valmistatud lindihoida raami küljes mille tagaküljel on neljakandiline mutterkinnitus riietele kinnitamiseks. Medalit kantakse vasakul pool rinnal teiste ordenite ja medalite kohal.
Kuldtähe medali said isikud või kollektiivid kellele oli omistatud Nõukogude liidu kangelase nimetus. Teise maailmasõja ajal anti välja kokku üle 11 600 Kuldtähe medali, neist 11 said eestlased: Arnold Meri (1941), Endel Puusepp (1942), Arnold Pappel (1943), Joosep Laar (1943), Heinrich Hindreus (1943), August Allik (1944), Albert Repson (1944), Eduard Tähe (1944), Jakob Kunder (1945), Ludvig Kurist (1945), nende hulgas ka üks eestlanna – Leen Kullman.
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod, millega käis kaasas Kuldtähe medal, on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.
Viimasena omistati Nõukogude Liidu kangelase nimetus Leonid Solodkovile pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tööd 500 meetri sügavusel vee all. Tema sai ka 24. detsembril 1991 viimase Nõukogude Liidu Kuldtähe medali numbriga 11664.
07. mail 2008 väljastas Venemaa president Vladimir Putin veel viis endise Nõukogude liidu Kuldtähe medalit linnadele: Voronez, Luga, Poljarnõi, Rostov-Doni ääres ja Tuapse [2].