Albert Repson
Albert Repson (vene keeles Альберт Густавович Репсон; 4. november 1921; Moloma küla, Nikolski maakond, Põhja-Dvina kubermang (endine Vologda kubermang), Nõukogude Venemaa; praegu Oparino linnapiirkond, Oparino rajoon, Kirovi oblast, Venemaa – 22. august 1995 Tallinn) oli NSV Liidu sõjaväelane (major) ja Eesti NSV tööstustegelane.
1939. aastal kolis perekond Krasnodari kraisse Otradnaja rajooni Novo-Estonovskoje külla, kus Albert lõpetas külakooli. Seejärel jõudis ta õppida kaks aastat Armaviri Toiduainetööstuse Tehnikumis, kui Nõukogude–Saksa sõja alguses 1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Ta suunati tööpataljonidesse, kus ta osales kaitseehitiste rajamisel Ukraina NSV-s Rivne oblastis ja Põhja-Kaukaasias.
1942. saadeti ta formeeritavasse Eesti korpusse. 1943 lõpetas ta Podolski Jalaväekooli ja sai leitnandi auastme. Juhtis jalaväeroodu, mis osales praeguse Pihkva ja Leningradi oblasti vallutamises Saksa vägede käest.
925. Laskurpolgu 1. pataljoni Repsoni rood osales Laskurkorpuse koosseisus 29. septembril 1944 Suure Väina dessandis Muhu saarele.
Katkend tema teenete kirjeldusest NSV Liidu kangelase nimetuse saamise taotluses:
„"Selles lahingus leitnant Repson sai haavata mõlemast käest, kuid ei rääkinud sellest kellelegi. Oma elu hoidmata, viis ta rühma julgele rünnakule vaenlase vastu platstardi laiendamiseks. Sellel ajal võttis vaenlane ette vasturünnaku ülekaalukate jõududega. Kangelasohvitser, minnes ise kõige ees, tõstis üles roodu, oskusliku tulega ja manöövriga paiskas vaenlase tagasi paanilisse taganemisse. Leitnant Repson jäi rivvi kuni lahingu lõpuni ja oli nõus evakuatsiooniga alles pärast roodukomandöri käsklust. Oma kangelasliku teoga kindlustas ta dessandi maandumise ja saare täieliku vabastamise"“
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 24. märtsist 1945 "ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise ja ülesnäidatud mehisuse ning kangelaslikkuse eest võitluses Saksa fašistlike röövvallutajatega" anti leitnant Albert Repsonile Nõukogude Liidu kangelase nimetus, Lenini orden ja Kuldtähe medal nr 4555.
Pärast ravi osales veel Kuramaa lahingutes.
- 1945. aastal astus NLKP-sse
- 1949 lõpetas õhtukeskkooli ja EKP Vabariikliku Parteikooli
- 1960 lõpetas Kuibõševi-nimelise Moskva Üleliidulise Kaugõppe Ehitusinseneride Instituudi
- Töötas Tallinna Paberivabriku direktori asetäitjana[1]
- Aastatel 1955–1960 oli Kunda Tsemenditehase direktor
- Aastatel 1960–1977 oli Tallinna Ehituskeraamika Tehase direktor
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Lenini orden
- Kuldtähe medal
- Isamaasõja ordeni I järk
- 1950 orden "Austuse märk"
- Tallinna linna aukodanik (1978)[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Repson, Albert Gustavi p. Tallinna Paberivabriku direktori asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 260
- ↑ Tallinna linna koduleht: aukodanikud