Jakob Kunder

Allikas: Vikipeedia

Jakob Kunder (7. august 1921 Saulepi18. märts 1945 Blīdene raudteejaama lähedal Lätis) oli eesti sõjaväelane Punaarmees.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Jakob Kunder kasvas üles Pärnumaal Tõstamaa vallas.

Ta astus 1940. aastal Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisus olnud miilitsasse ning 1941. aasta alguses Läänemaa hävituspataljoni ning taganes koos Nõukogude vägedega Venemaale[1].

Punaarmee koosseisus oli ta alates 1942. aastast. Samal aastal astus ta ÜLKNÜ-sse. 8. Eesti Laskurkorpuse formeerimise ajal määrati Kunder jaokomandöriks ja saadeti jalaväekooli Podolskisse, kust tuli rühmakomandörina korpusesse tagasi aprillis 1943. Sügisel 1944 sai ta Mandri-Eestis toimunud lahingutes haavata, teda autasustati Punatähe ordeniga.

Ta hukkus lahingus, olles 300. eesti laskurpolgu 1. pataljoni 1. roodu 2. rühmakomandör leitnandi auastmes. Ta sai vaenlase blindaaži kahjutuks tehes surmava kuulihaava. Ametliku versiooni järgi sulges ta oma kehaga vaenlase blindaaži laskeava, et takistada sinna jäänud ainsa vaenlase tuld. 18. märtsil 1945 ründas eesti laskurkorpuse rood, kuhu Kunder kuulus, Blīdene raudteejaama. Kunder asus juhtima ründesalka, mis pidi hävitama sakslaste kuulipildujapesa. Kunder jõudis dzotini ja heitis käsigranaadi, mis lõhkes dzoti ees. Tema teine granaat tabas juba laskepesa sisemust. Vastase kuulipilduja vaikis, kuid tulistas varsti jälle. Nüüd püüdis Kunder tulistada püstolist dzoti sisemusse, kuid sai raskelt haavata. Haavatuna olevat ta roomanud laskepesani ja katnud selle oma kehaga. Seepeale tabanud teda vastase kuulipilduja turmtuli surmavalt otse kehasse. Tema rühma sõdurid jõudsid nüüd samuti dzotini, reamees A. Prantsen viskas selle korstnasse kolm granaati, mis sundisid kuulipilduja vaikima. Kunder maeti läheduses asuvasse ühishauda.[2]

Kuid on ka versioon, et Kunder sai juba enne surma. Nõukogude Liidu kangelaseks esitati ta nõukogude võimu jaoks laitmatu elukäigu pärast.[3]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Postuumselt anti talle 15. mail 1946 Nõukogude Liidu kangelase aunimetus. Tallinna 32. Keskkool kandis tema nime, samuti ka Pärnu 4. Keskkooli pioneeriorganisatsioon.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Julius Ilves. Kilde Läänemaa hävituspataljoni võitlusteelt 1941.
  2. Hanno Ojalo "Kuramaa 1945. Eesti laskurkorpuse viimane lahing:" Grenader, 2014. Lk. 109–110; O. Raidla "Eesti korpus Kuramaal ja sõja lõpp" – Korpusepoisid. Tallinn, 2007. Lk. 209
  3. [1]>

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • August Pähklimägi. Rahvas ei unusta oma kangelasi: mälestusi Nõukogude Liidu kangelasest leitnant Jakob Kunderist, Tallinn 1959.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]