Joosep Laar

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Joosep Laar (6. juuni 1905, Allmäe küla, Aleksandrovski maakond, Stavropoli kubermang, Venemaa7. august 1943 Leninski küla, Krasnodari krai, Vene NFSV, NSV Liit) oli eestlasest Nõukogude armee sõdur, kes pälvis postuumselt Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe. Pärast Nõukogude okupatsiooni lõppu on eesti sõjaajaloolased avaldanud kahtlust, kas Laari kangelastegu päriselt ikkagi aset leidis.[1][2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Joosep Laar pärines Allmäe külast Venemaal Stavropoli krais Andropovi rajoonis[2], tema isa oli talumees Joosep Laar. Ta lõpetas neli klassi Allmäe algkoolis. Seejärel töötas ta brigadirina kohalikus Edasi kolhoosis, Allmäe külanõukogu esimehena, poejuhatajana Marjina Kolodtsõ külas ja Železnovodski linnas ning laojuhatajana Batalpašinskaja staniitsas. Teise maailmasõjaga seoses armeesse kutsumise eel 1941. aasta lõpul töötas Laar Tšerkesski linna elamutevalitsuse 8. osakonnas majavalitsuse juhatajana.

Nõukogudeaegse ametliku versiooni kohaselt viskus kaardiväe nooremseersant Joosep Laar 7. augustil 1943 Tamani poolsaare vabastamislahingute ajal kõrgendiku 167,4 ründamise käigus raskelt haavatuna dzoti ambrasuuri ette Leninski küla lähedal Kubanis, Krasnodari krai Krimmi rajoonis. "Kahtlen sügavalt. Eks ta üks järjekordselt väljamõeldud legend on," on seda kommenteerinud sõjaajaloolane Mati Õun[1]. Esimese eestlasena anti talle Kuldtäht pärast surma[2].

11. augustil 1943 anti Laarile 2. kaardiväe laskurdiviidi komandöri käsuga Punatähe orden. 25. oktoobril 1943 anti talle Lenini orden.

Nõukogude Liidu kangelase aunimetus anti Laarile Vene NFSV Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 5. oktoobrist 1943.[3].

Ametliku versiooni kohaselt on Joosep Laar maetud vennashauda Krõmski linnas Krasnodari krais. Venemaa kaitseministeeriumi arhiivide avalikustamise järjel on aga hakatud selles kahtlema. Ehkki suurem osa Leninski küla ümbruses hukkunuid maeti tõepoolest Krõmski vennashauda, maeti konkreetselt kõrgendiku 167,4 ründamisel hukkunud ühishauda sama kõrgendiku idanõlval, arhiiviandmete järgi oli nende seas ka Joosep Laar.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

  • Joosep Laari büst on paigaldatud Karatšai-Tšerkessi Vabariigis Tšerkesski linnas asuvale Kangelaste alleele.
  • Mälestustahvel tema auks on paigaldatud Allmäe küla koolimajale. Kool kannab Joosep Laari nime.
  • Joosep Laari järgi on nimetatud tänavad Allmäe külas ning Krõmski, Nevinnomõsski ja Tšerkesski linnades. 27. juunist 1950 kuni 18. oktoobrini 1991 kandis Joosep Laari tänava nime ka Villardi tänav Tallinnas[4][5].
  • Joosep Laar on kantud igaveseks 2. kaardiväe Tamani motolaskurdiviisi 15. polgu 4. roodu nimekirja.
  • Vene nõukogude luuletaja Ilja Selvinski kirjutas Joosep Laari kangelasteost luuletuse "Ballaad Laarist" ("Баллада о Лааре") [6]. Eesti keelde tõlkis selle Paul Viiding, tõlge ilmus esmakordselt Postimehes 28. jaanuaril 1945 [7]. Tõlget tsiteeritakse ka 2018. aastal esilinastunud filmis "Seltsimees laps"[8].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Allar Viivik Eestlastele ei usaldatud anda kangelase kuldtähti Õhtuleht, 6. mai 2005
  2. 2,0 2,1 2,2 Jaanus Piirsalu Külast kasvas Nõukogude Liidu kangelane Laar EPL, 15.10.2007
  3. Орудина Л. "О чём рассказывают названия: [Подгорное]" / Л. Орудина, Г. Искра // Агитатор Ставрополья: журнал отдела пропаганды и агитации Ставропольского крайкома КПСС. — 1988. — № 18—19. — С. 63. — (Точка на карте).
  4. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 62
  5. Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed
  6. "Илья Сельвинский. Баллада о Лааре". 
  7. Ilja Selvinski, tlk Paul Viiding "Ballaad Laarist" Postimees nr 22, 28. jaanuar 1945
  8. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18426/huvitavat-lugemist

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]