Y-kromosoomi mikrodeletsioonid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
segadus viitamisega, vt arutelu
Märgis: Teksti peitmine
1. rida: 1. rida:
{{toimetada}}
{{toimetada}}


'''Y-kromosoomi mikrodeletsioonid''' (YCM – ''Y chromosome microdeletion'') on koondnimetus [[geneetiline häire|geneetilistele häiretele]], mille põhjuseks on puuduv [[geen]] [[Y-kromosoom]]is.<ref name="???" />
'''Y-kromosoomi mikrodeletsioonid''' (YCM – ''Y chromosome microdeletion'') on koondnimetus [[geneetiline häire|geneetilistele häiretele]], mille põhjuseks on puuduv [[geen]] [[Y-kromosoom]]is.{{lisa viide}}


==Y-kromosoom ==
==Y-kromosoom ==
7. rida: 7. rida:


==Meeste viljatus==
==Meeste viljatus==
Meeste viljatus on tingitud Y-kromosoomis toimunud deletsioonide ja/või [[mutatsioon]]ide tõttu, mis on kahjustanud seal paiknevaid [[geen]]e, mis on vajalikud [[spermatogenees]]iks (isassuguelundites toimuv seemnerakkude teke ja areng). Y-kromosoomis on kaardistatud kolm erinevat spermatogeneesi piirkonda AZFa, AZFb ja AZFc (AZF – ''azoospermia faktor''). Nüüd arvatakse olevat ka neljas piirkond AZFd. Deletsioonid nendes piirkondades võivad eemaldada ühe või mitu geeni (DAZ, RBMY, USP9Y ja DBY) ning seetõttu põhjustada viljatust. Deletsioonid põhjustavad azoospermiat tihedamini kui rasket oligozoospermiat, eriti on sellesse kaasatud AZFc piirkond. Puudub selge korrelatsioon deletsiooni suuruse ja paiknemise vahel. Siiski on selge, et suuremad deletsioonid põhjustavad raskemat testikulaarkahjustust. Patsientidel, kellel esineb Y kromosoomi deletsioone, on tihti spermat seemnepurskes kui ka munandites, seega nad on sobivad reproduktsiooniks, kuid sellisel juhul annavad enda geneetilise anomaalia alati meesjärglastele edasi. Paljud mehed YCM-iga elavad normaalset elu, ilma mingisuguste sümptomiteta.<ref name="Carlo" /><ref name="Kretser" /><ref name="???" />
Meeste viljatus on tingitud Y-kromosoomis toimunud deletsioonide ja/või [[mutatsioon]]ide tõttu, mis on kahjustanud seal paiknevaid [[geen]]e, mis on vajalikud [[spermatogenees]]iks (isassuguelundites toimuv seemnerakkude teke ja areng). Y-kromosoomis on kaardistatud kolm erinevat spermatogeneesi piirkonda AZFa, AZFb ja AZFc (AZF – ''azoospermia faktor''). Nüüd arvatakse olevat ka neljas piirkond AZFd. Deletsioonid nendes piirkondades võivad eemaldada ühe või mitu geeni (DAZ, RBMY, USP9Y ja DBY) ning seetõttu põhjustada viljatust. Deletsioonid põhjustavad azoospermiat tihedamini kui rasket oligozoospermiat, eriti on sellesse kaasatud AZFc piirkond. Puudub selge korrelatsioon deletsiooni suuruse ja paiknemise vahel. Siiski on selge, et suuremad deletsioonid põhjustavad raskemat testikulaarkahjustust. Patsientidel, kellel esineb Y kromosoomi deletsioone, on tihti spermat seemnepurskes kui ka munandites, seega nad on sobivad reproduktsiooniks, kuid sellisel juhul annavad enda geneetilise anomaalia alati meesjärglastele edasi. Paljud mehed YCM-iga elavad normaalset elu, ilma mingisuguste sümptomiteta.<ref name="Carlo" /><ref name="Kretser" />{{lisa viide}}


Y-kromosoomi mikrodeletsioonide analüüse peaks oligozoospermikutele ja azoospermikutele pakkuma rutiinselt. Positiivne test looks kindla diagnoosi mehe viljatusprobleemile ning aitaks paare, kes on kannatanud pikaajalise viljastamisprotsessi all. Teadmine, mis deletsiooniga on tegemist, aitab arstil määrata kindlaks parima kunstliku reproduktsiooni meetodi.<ref name="???" />
Y-kromosoomi mikrodeletsioonide analüüse peaks oligozoospermikutele ja azoospermikutele pakkuma rutiinselt. Positiivne test looks kindla diagnoosi mehe viljatusprobleemile ning aitaks paare, kes on kannatanud pikaajalise viljastamisprotsessi all. Teadmine, mis deletsiooniga on tegemist, aitab arstil määrata kindlaks parima kunstliku reproduktsiooni meetodi.{{lisa viide}}
Y-kromosoomi deletsiooniga meestel on võimalik lapsi saada ICSI meetodiga (''Intracytoplasmic sperm injection''), mis on ''[[in vitro]]'' viljastamine. Elujõulised [[spermatosoid]]id eraldatakse otse mehe munandist ning süstitakse otse munarakku. ICSI protseduuri kasutatakse enamasti meessugupoole viljatuse tõttu, kuid on kasutatud ka raskesti läbitavate munarakkude jaoks. Meetodit saab kasutada näiteks juhul, kui meessoost isik on teratozoospermik, kuna tundub, et ebanormaalse [[Morfoloogia (täpsustus)|morfoloogiaga]] sperm ei mõjuta [[blastotsüst]]i arengut ega morfoloogiat. [[Mikroskoop]]iliselt saab leida sperme, mis on normaalse morfoloogiaga, võimaldades optimaalse edukuse.<ref name="Sabanegh" />
Y-kromosoomi deletsiooniga meestel on võimalik lapsi saada ICSI meetodiga (''Intracytoplasmic sperm injection''), mis on ''[[in vitro]]'' viljastamine. Elujõulised [[spermatosoid]]id eraldatakse otse mehe munandist ning süstitakse otse munarakku. ICSI protseduuri kasutatakse enamasti meessugupoole viljatuse tõttu, kuid on kasutatud ka raskesti läbitavate munarakkude jaoks. Meetodit saab kasutada näiteks juhul, kui meessoost isik on teratozoospermik, kuna tundub, et ebanormaalse [[Morfoloogia (täpsustus)|morfoloogiaga]] sperm ei mõjuta [[blastotsüst]]i arengut ega morfoloogiat. [[Mikroskoop]]iliselt saab leida sperme, mis on normaalse morfoloogiaga, võimaldades optimaalse edukuse.<ref name="Sabanegh" />


===AZFa piirkond===
===AZFa piirkond===
AZFa piirkond asub Y-kromosoomi pikemas õlas ning on 792 [[aluspaar|kb]] pikk. AZFa piirkonna alla kuuluvad geenid DBY ja USP9Y (''Ubiquitin-specific protease 9, Y chromosome''). USP9Y oli esimene identifitseeritud funktsionaalne geen selles piirkonnas ja on tihti puudu viljatutel patsientidel. AZFa piirkonna deletsiooniga patsientidel on esinenud Sertoli raku sündroomi, mis takistab spermatotsüütide ja spermatiidide diferentseerumist ning küpsemist, mis viib sugurakkude taandarenguni.<ref name="???" />
AZFa piirkond asub Y-kromosoomi pikemas õlas ning on 792 [[aluspaar|kb]] pikk. AZFa piirkonna alla kuuluvad geenid DBY ja USP9Y (''Ubiquitin-specific protease 9, Y chromosome''). USP9Y oli esimene identifitseeritud funktsionaalne geen selles piirkonnas ja on tihti puudu viljatutel patsientidel. AZFa piirkonna deletsiooniga patsientidel on esinenud Sertoli raku sündroomi, mis takistab spermatotsüütide ja spermatiidide diferentseerumist ning küpsemist, mis viib sugurakkude taandarenguni.{{lisa viide}}


===AZFb piirkond===
===AZFb piirkond===
AZFb piirkond asub Y-kromosoomi pikemas õlas ning on 1–3 Mb pikk. AZFb piirkonnas on siiani kaardistatud EIF1AY (''translation-initiation factor 1A, Y isoform'') ja RBMY (''RNA binding motif on the Y'') geen. Patsiendid suure AZFb piirkonna deletsiooniga on azoospermikud ja patsiendid väikse AZFb piirkonna deletsiooniga on kerge või raske oligozoospermiaga.<ref name="???" />
AZFb piirkond asub Y-kromosoomi pikemas õlas ning on 1–3 Mb pikk. AZFb piirkonnas on siiani kaardistatud EIF1AY (''translation-initiation factor 1A, Y isoform'') ja RBMY (''RNA binding motif on the Y'') geen. Patsiendid suure AZFb piirkonna deletsiooniga on azoospermikud ja patsiendid väikse AZFb piirkonna deletsiooniga on kerge või raske oligozoospermiaga.{{lisa viide}}


===AZFc piirkond===
===AZFc piirkond===
AZFc piirkond asub Y-kromosoomi pikema õla distaalses osas ning on 3,5 Mb pikk. AZFc piirkond hõlmab enda all erinevaid piirkondi ning on jagatud osalisteks deletsioonideks: gr/gr, b1/b3, b2/b3. SY1161, sY1191, sY1291, sY1206 ja sY1201 STS markereid võib kasutada AZFc piirkonna deletsioonide detekteerimiseks. AZFc piirkonnas on kaardistatud peale peamise DAZ geeni veel mitmeid geene: CDY1 (''chromodomain Y 1''), BPY2 (''basic protein Y 2''), PRY (''PTA-BL related Y'') ja TTY2 (''testis transcript Y 2''). Nende geenide funktsioon on teadmata, kuid need on sarnaste omadustega. AZFc piirkonna deletsiooniga patsientidel esineb teiste AZF piirkonna deletsioonidega võrreldes rohkem azoospermiat ning kerget ja rasket oligozoospemiat. AZFc piirkonna deleteerumine põhjustab spermotogeneesi rikkeid, mis takistavad loomulikku ja kunstlikku viljastamist. Deletsioonid, mis hõlmavad enda all DAZ geeni, on kõige sagedamini esinevad. DAZ geeniklaster on 380 kb pikk, koosnedes seitsmest DAZ geeni koopiast, millest 4 on väga lähestikku koos. Kõigil neljal DAZ geenil on identne DNA järjestus (>99,9%) ja erinev suurus: DAZ1 on 65 kb pikk, DAZ2 70 kb, DAZ3 50 kb ja DAZ4 55 kb. Kuigi enamiku deletsioonide alla lähevad kõik 4 DAZ geeni, põhjustab ainult kahe DAZ geeni puudumine spermatogeneesi häireid. AZFc piirkonna gr/gr deletsioon eemaldab 3.5 Mb pikkuse ala, millesse kuulub kaks DAZ geeni koopiat ja üks CDY1 koopia.<ref name="???" /><ref name="Bansal" />
AZFc piirkond asub Y-kromosoomi pikema õla distaalses osas ning on 3,5 Mb pikk. AZFc piirkond hõlmab enda all erinevaid piirkondi ning on jagatud osalisteks deletsioonideks: gr/gr, b1/b3, b2/b3. SY1161, sY1191, sY1291, sY1206 ja sY1201 STS markereid võib kasutada AZFc piirkonna deletsioonide detekteerimiseks. AZFc piirkonnas on kaardistatud peale peamise DAZ geeni veel mitmeid geene: CDY1 (''chromodomain Y 1''), BPY2 (''basic protein Y 2''), PRY (''PTA-BL related Y'') ja TTY2 (''testis transcript Y 2''). Nende geenide funktsioon on teadmata, kuid need on sarnaste omadustega. AZFc piirkonna deletsiooniga patsientidel esineb teiste AZF piirkonna deletsioonidega võrreldes rohkem azoospermiat ning kerget ja rasket oligozoospemiat. AZFc piirkonna deleteerumine põhjustab spermotogeneesi rikkeid, mis takistavad loomulikku ja kunstlikku viljastamist. Deletsioonid, mis hõlmavad enda all DAZ geeni, on kõige sagedamini esinevad. DAZ geeniklaster on 380 kb pikk, koosnedes seitsmest DAZ geeni koopiast, millest 4 on väga lähestikku koos. Kõigil neljal DAZ geenil on identne DNA järjestus (>99,9%) ja erinev suurus: DAZ1 on 65 kb pikk, DAZ2 70 kb, DAZ3 50 kb ja DAZ4 55 kb. Kuigi enamiku deletsioonide alla lähevad kõik 4 DAZ geeni, põhjustab ainult kahe DAZ geeni puudumine spermatogeneesi häireid. AZFc piirkonna gr/gr deletsioon eemaldab 3.5 Mb pikkuse ala, millesse kuulub kaks DAZ geeni koopiat ja üks CDY1 koopia.{{lisa viide}}<ref name="Bansal" />


===AZFd piirkond===
===AZFd piirkond===
AZFd piirkond asub AZFb ja AZFc piirkonna vahel. SY133, SY145, SY153 ja SY152 STS markereid võib kasutada AZFd piirkonna detekteerimiseks. Kõige sagedamini on puudu SY153 STS marker. AZFd piirkonna deletsiooniga patsienditel võib esineda kerge oligozoospermia. Patsiendid võivad omada normaalset spermatosoidide arvu, kuid on ebanormaalse morfoloogiaga.<ref name="???" />
AZFd piirkond asub AZFb ja AZFc piirkonna vahel. SY133, SY145, SY153 ja SY152 STS markereid võib kasutada AZFd piirkonna detekteerimiseks. Kõige sagedamini on puudu SY153 STS marker. AZFd piirkonna deletsiooniga patsienditel võib esineda kerge oligozoospermia. Patsiendid võivad omada normaalset spermatosoidide arvu, kuid on ebanormaalse morfoloogiaga.{{lisa viide}}


==Tekke põhjus==
==Tekke põhjus==
Y-kromosoomi mikrodeletsioonide parandamise moodus erineb teistest kromosoomidest. Inimese Y-kromosoom kandub isalt pojale üle otse, mitte nagu teised kromosoomid, mille võimalikud vead parandatakse ema ja isa kromosoomi kombineerumise teel. Y-kromosoomi NRY ei osale X-kromosoomiga kombineerumisel, seetõttu esineb Y-kromosoomis [[looduslik valik]], teatud deletsiooniga inimene ei saa järglasi.<ref name="???" />
Y-kromosoomi mikrodeletsioonide parandamise moodus erineb teistest kromosoomidest. Inimese Y-kromosoom kandub isalt pojale üle otse, mitte nagu teised kromosoomid, mille võimalikud vead parandatakse ema ja isa kromosoomi kombineerumise teel. Y-kromosoomi NRY ei osale X-kromosoomiga kombineerumisel, seetõttu esineb Y-kromosoomis [[looduslik valik]], teatud deletsiooniga inimene ei saa järglasi.{{lisa viide}}


==Määramismeetodid==
==Määramismeetodid==
Y-kromosoomi mikrodeletsioone detekteeridakse hetkel [[Polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]]-iga (''polymerase chain reaction''). PCR on meetod, mida kasutatakse [[DNA]] või [[RNA]] järjestuse kordistamiseks või mikrodeletsioonide leidmiseks, seljuhul kasutatakse DNA konkreetsete fragmentide amplifitseerimist.<ref name="???" /><ref name="ukdKa" />
Y-kromosoomi mikrodeletsioone detekteeridakse hetkel [[Polümeraasi ahelreaktsioon|PCR]]-iga (''polymerase chain reaction''). PCR on meetod, mida kasutatakse [[DNA]] või [[RNA]] järjestuse kordistamiseks või mikrodeletsioonide leidmiseks, seljuhul kasutatakse DNA konkreetsete fragmentide amplifitseerimist.{{lisa viide}}<ref name="ukdKa" />


Mehe DNA proov segatakse umbes 300 teadaoleva STS markeriga (''sequence-tagged sites'' on suhteliselt lühike, kergesti PCR amplifitseeritav järjestus (200–500 bp), mille kaudu saab detekteerida genoomijärjestusi, mille asukoht genoomis on kaardistatud). Seejärel kasutatakse polümeraasi ahelreaktsiooni amplifitseerimiseks ning [[geelelektroforees]]i, et näha, kas DNAs esineb valitud markereid.<ref name="???" /><ref name="sArnU" />
Mehe DNA proov segatakse umbes 300 teadaoleva STS markeriga (''sequence-tagged sites'' on suhteliselt lühike, kergesti PCR amplifitseeritav järjestus (200–500 bp), mille kaudu saab detekteerida genoomijärjestusi, mille asukoht genoomis on kaardistatud). Seejärel kasutatakse polümeraasi ahelreaktsiooni amplifitseerimiseks ning [[geelelektroforees]]i, et näha, kas DNAs esineb valitud markereid.{{lisa viide}}<ref name="sArnU" />


==Sperma analüüs==
==Sperma analüüs==
[[Azoospermia]] korral puuduvad spermid täielikult spermast. [[Aspermia]] korral puudub ejakulatsiooni ajal sperma. [[Oligospermia]] korral on spermide hulk väiksem kui 10 miljonit/ml. [[Astenozoospermia]] korral on spermide liikuvus väiksem kui 40%. [[Teratozoospermia]] korral on 40% spermidest ebanormaalse morfoloogiaga. [[Nekrospermia]] korral on spermid elujõuetud. [[Oligoastenozoospermia]] korral on spermide liikuvuse tihedus väiksem kui 8 miljonit/ml. [[Hematospermia]] korral on spermas punased verelibled ehk [[erütrotsüüdid]]. [[Püospermia]] korral on spermas valged verelibled ehk [[leukotsüüdid]]. [[Polüzoospermia]] korral on spermide kontsentratsioon ülemäära kõrge.<ref name="???" />
[[Azoospermia]] korral puuduvad spermid täielikult spermast. [[Aspermia]] korral puudub ejakulatsiooni ajal sperma. [[Oligospermia]] korral on spermide hulk väiksem kui 10 miljonit/ml. [[Astenozoospermia]] korral on spermide liikuvus väiksem kui 40%. [[Teratozoospermia]] korral on 40% spermidest ebanormaalse morfoloogiaga. [[Nekrospermia]] korral on spermid elujõuetud. [[Oligoastenozoospermia]] korral on spermide liikuvuse tihedus väiksem kui 8 miljonit/ml. [[Hematospermia]] korral on spermas punased verelibled ehk [[erütrotsüüdid]]. [[Püospermia]] korral on spermas valged verelibled ehk [[leukotsüüdid]]. [[Polüzoospermia]] korral on spermide kontsentratsioon ülemäära kõrge.{{lisa viide}}


==Y-kromosoomile spetsiifilised geenid==
==Y-kromosoomile spetsiifilised geenid==
58. rida: 58. rida:
<ref name="sArnU">{{netiviide | URL = https://www.ncbi.nlm.nih.gov/probe/docs/techsts/| Pealkiri = Sequence-Tagged Sites (STS) | Aeg = 30.10.16}}</ref>
<ref name="sArnU">{{netiviide | URL = https://www.ncbi.nlm.nih.gov/probe/docs/techsts/| Pealkiri = Sequence-Tagged Sites (STS) | Aeg = 30.10.16}}</ref>
<ref name="RG5BZ">{{netiviide | URL = http://www.news-medical.net/health/What-is-the-Y-Chromosome.aspx | Pealkiri = What is the Y Chromosome? | Aeg = 2014. 30.10.16}}</ref>
<ref name="RG5BZ">{{netiviide | URL = http://www.news-medical.net/health/What-is-the-Y-Chromosome.aspx | Pealkiri = What is the Y Chromosome? | Aeg = 2014. 30.10.16}}</ref>
<ref>Poongothai J., Gopenath T. S., Manonayaki S.. Genetics of human male infertility. 2009.</ref>
<!--<ref name="">Poongothai J., Gopenath T. S., Manonayaki S.. Genetics of human male infertility. 2009.</ref> #kas see viide on allikas malliga "lisa viide" väidetele? Vt ka arutelu-->
}}
}}


Redaktsioon: 2. august 2019, kell 10:10

Y-kromosoomi mikrodeletsioonid (YCM – Y chromosome microdeletion) on koondnimetus geneetilistele häiretele, mille põhjuseks on puuduv geen Y-kromosoomis.[viide?]

Y-kromosoom

Y-kromosoom on üks kahest imetajate sugukromosoomist, teine on X-kromosoom. Y-kromosoomi olemasolu määrab, kas tegemist on mees- või naissoost elusolendiga. Y-kromosoom sisaldab geeni SRY (sex-determining region Y), mis on oluline munandite arenguks. Inimese Y-kromosoomi pikkuseks on ligikaudu 57 miljonit aluspaari, mis sisaldab 71 kodeerivat geeni, 388 pseudogeeni ja 109 mittekodeerivat geeni. Y-kromosoom on kõige väiksem inimese kromosoom ja koosneb lühikesest (Yp) ja pikast (Yq) õlast. Pseudoautosomaalsed piirkonnad (PARs), mis kombineeruvad X-kromosoomiga meioosi ajal, asuvad mõlemal pool Y-kromosoomi. Piirkond PAR-idest väljaspool ei kombineeru X-kromosoomiga ning nimetatakse mittekombineeruvaks piirkonnaks (NRY). NRY koosneb mitmetest korduvatest järjestustest.[1][2]

Meeste viljatus

Meeste viljatus on tingitud Y-kromosoomis toimunud deletsioonide ja/või mutatsioonide tõttu, mis on kahjustanud seal paiknevaid geene, mis on vajalikud spermatogeneesiks (isassuguelundites toimuv seemnerakkude teke ja areng). Y-kromosoomis on kaardistatud kolm erinevat spermatogeneesi piirkonda AZFa, AZFb ja AZFc (AZF – azoospermia faktor). Nüüd arvatakse olevat ka neljas piirkond AZFd. Deletsioonid nendes piirkondades võivad eemaldada ühe või mitu geeni (DAZ, RBMY, USP9Y ja DBY) ning seetõttu põhjustada viljatust. Deletsioonid põhjustavad azoospermiat tihedamini kui rasket oligozoospermiat, eriti on sellesse kaasatud AZFc piirkond. Puudub selge korrelatsioon deletsiooni suuruse ja paiknemise vahel. Siiski on selge, et suuremad deletsioonid põhjustavad raskemat testikulaarkahjustust. Patsientidel, kellel esineb Y kromosoomi deletsioone, on tihti spermat seemnepurskes kui ka munandites, seega nad on sobivad reproduktsiooniks, kuid sellisel juhul annavad enda geneetilise anomaalia alati meesjärglastele edasi. Paljud mehed YCM-iga elavad normaalset elu, ilma mingisuguste sümptomiteta.[1][3][viide?]

Y-kromosoomi mikrodeletsioonide analüüse peaks oligozoospermikutele ja azoospermikutele pakkuma rutiinselt. Positiivne test looks kindla diagnoosi mehe viljatusprobleemile ning aitaks paare, kes on kannatanud pikaajalise viljastamisprotsessi all. Teadmine, mis deletsiooniga on tegemist, aitab arstil määrata kindlaks parima kunstliku reproduktsiooni meetodi.[viide?] Y-kromosoomi deletsiooniga meestel on võimalik lapsi saada ICSI meetodiga (Intracytoplasmic sperm injection), mis on in vitro viljastamine. Elujõulised spermatosoidid eraldatakse otse mehe munandist ning süstitakse otse munarakku. ICSI protseduuri kasutatakse enamasti meessugupoole viljatuse tõttu, kuid on kasutatud ka raskesti läbitavate munarakkude jaoks. Meetodit saab kasutada näiteks juhul, kui meessoost isik on teratozoospermik, kuna tundub, et ebanormaalse morfoloogiaga sperm ei mõjuta blastotsüsti arengut ega morfoloogiat. Mikroskoopiliselt saab leida sperme, mis on normaalse morfoloogiaga, võimaldades optimaalse edukuse.[4]

AZFa piirkond

AZFa piirkond asub Y-kromosoomi pikemas õlas ning on 792 kb pikk. AZFa piirkonna alla kuuluvad geenid DBY ja USP9Y (Ubiquitin-specific protease 9, Y chromosome). USP9Y oli esimene identifitseeritud funktsionaalne geen selles piirkonnas ja on tihti puudu viljatutel patsientidel. AZFa piirkonna deletsiooniga patsientidel on esinenud Sertoli raku sündroomi, mis takistab spermatotsüütide ja spermatiidide diferentseerumist ning küpsemist, mis viib sugurakkude taandarenguni.[viide?]

AZFb piirkond

AZFb piirkond asub Y-kromosoomi pikemas õlas ning on 1–3 Mb pikk. AZFb piirkonnas on siiani kaardistatud EIF1AY (translation-initiation factor 1A, Y isoform) ja RBMY (RNA binding motif on the Y) geen. Patsiendid suure AZFb piirkonna deletsiooniga on azoospermikud ja patsiendid väikse AZFb piirkonna deletsiooniga on kerge või raske oligozoospermiaga.[viide?]

AZFc piirkond

AZFc piirkond asub Y-kromosoomi pikema õla distaalses osas ning on 3,5 Mb pikk. AZFc piirkond hõlmab enda all erinevaid piirkondi ning on jagatud osalisteks deletsioonideks: gr/gr, b1/b3, b2/b3. SY1161, sY1191, sY1291, sY1206 ja sY1201 STS markereid võib kasutada AZFc piirkonna deletsioonide detekteerimiseks. AZFc piirkonnas on kaardistatud peale peamise DAZ geeni veel mitmeid geene: CDY1 (chromodomain Y 1), BPY2 (basic protein Y 2), PRY (PTA-BL related Y) ja TTY2 (testis transcript Y 2). Nende geenide funktsioon on teadmata, kuid need on sarnaste omadustega. AZFc piirkonna deletsiooniga patsientidel esineb teiste AZF piirkonna deletsioonidega võrreldes rohkem azoospermiat ning kerget ja rasket oligozoospemiat. AZFc piirkonna deleteerumine põhjustab spermotogeneesi rikkeid, mis takistavad loomulikku ja kunstlikku viljastamist. Deletsioonid, mis hõlmavad enda all DAZ geeni, on kõige sagedamini esinevad. DAZ geeniklaster on 380 kb pikk, koosnedes seitsmest DAZ geeni koopiast, millest 4 on väga lähestikku koos. Kõigil neljal DAZ geenil on identne DNA järjestus (>99,9%) ja erinev suurus: DAZ1 on 65 kb pikk, DAZ2 70 kb, DAZ3 50 kb ja DAZ4 55 kb. Kuigi enamiku deletsioonide alla lähevad kõik 4 DAZ geeni, põhjustab ainult kahe DAZ geeni puudumine spermatogeneesi häireid. AZFc piirkonna gr/gr deletsioon eemaldab 3.5 Mb pikkuse ala, millesse kuulub kaks DAZ geeni koopiat ja üks CDY1 koopia.[viide?][5]

AZFd piirkond

AZFd piirkond asub AZFb ja AZFc piirkonna vahel. SY133, SY145, SY153 ja SY152 STS markereid võib kasutada AZFd piirkonna detekteerimiseks. Kõige sagedamini on puudu SY153 STS marker. AZFd piirkonna deletsiooniga patsienditel võib esineda kerge oligozoospermia. Patsiendid võivad omada normaalset spermatosoidide arvu, kuid on ebanormaalse morfoloogiaga.[viide?]

Tekke põhjus

Y-kromosoomi mikrodeletsioonide parandamise moodus erineb teistest kromosoomidest. Inimese Y-kromosoom kandub isalt pojale üle otse, mitte nagu teised kromosoomid, mille võimalikud vead parandatakse ema ja isa kromosoomi kombineerumise teel. Y-kromosoomi NRY ei osale X-kromosoomiga kombineerumisel, seetõttu esineb Y-kromosoomis looduslik valik, teatud deletsiooniga inimene ei saa järglasi.[viide?]

Määramismeetodid

Y-kromosoomi mikrodeletsioone detekteeridakse hetkel PCR-iga (polymerase chain reaction). PCR on meetod, mida kasutatakse DNA või RNA järjestuse kordistamiseks või mikrodeletsioonide leidmiseks, seljuhul kasutatakse DNA konkreetsete fragmentide amplifitseerimist.[viide?][6]

Mehe DNA proov segatakse umbes 300 teadaoleva STS markeriga (sequence-tagged sites on suhteliselt lühike, kergesti PCR amplifitseeritav järjestus (200–500 bp), mille kaudu saab detekteerida genoomijärjestusi, mille asukoht genoomis on kaardistatud). Seejärel kasutatakse polümeraasi ahelreaktsiooni amplifitseerimiseks ning geelelektroforeesi, et näha, kas DNAs esineb valitud markereid.[viide?][7]

Sperma analüüs

Azoospermia korral puuduvad spermid täielikult spermast. Aspermia korral puudub ejakulatsiooni ajal sperma. Oligospermia korral on spermide hulk väiksem kui 10 miljonit/ml. Astenozoospermia korral on spermide liikuvus väiksem kui 40%. Teratozoospermia korral on 40% spermidest ebanormaalse morfoloogiaga. Nekrospermia korral on spermid elujõuetud. Oligoastenozoospermia korral on spermide liikuvuse tihedus väiksem kui 8 miljonit/ml. Hematospermia korral on spermas punased verelibled ehk erütrotsüüdid. Püospermia korral on spermas valged verelibled ehk leukotsüüdid. Polüzoospermia korral on spermide kontsentratsioon ülemäära kõrge.[viide?]

Y-kromosoomile spetsiifilised geenid

  • AZF1 (azoospermia factor 1)
  • BPY2 (basic protein on the Y chromosome)
  • DAZ1 (deleted in azoospermia 1)
  • DAZ2 (deleted in azoospermia 2)
  • PRKY (Y-linked protein kinase)
  • RBMY1A1 (RNA Binding Motif Protein, Y-linked, family 1, member A1)
  • SRY (sex-determining region Y)
  • TSPY (testis-specific protein, Y-linked)
  • USP9Y (ubiquitin specific peptidase 9, Y-linked)
  • UTY (ubiquitously transcribed tetratricopeptide repeat containing, TPR gene on Y-linked)
  • ZFY (zinc finger protein, Y-linked) [8]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Carlo Foresta, Enrico Moro, and Alberto Ferlin. Y Chromosome Microdeletions and Alterations of Spermatogenesis. 2011.
  2. ↑ "Y kromosoom, Ensembl". 30.10.16. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  3. ↑ D.M. de Kretser, K.L. Loveland, A. Meinhardt, D. Simorangkir, N. Wreford. Spermatogenesis. 1998.
  4. ↑ French DB, Sabanegh ES, Goldfarb J, Desai N. "Does severe teratozoospermia affect blastocyst formation, live birth rate, and other clinical outcome parameters in ICSI cycles?". 2010.
  5. ↑ Sandeep Kumar Bansal, Deepika Jaiswal, Nishi Gupta, Kiran Singh, Rima Dada, Satya Narayan Sankhwar, Gopal Gupta & Singh Rajender. Gr/gr deletions on Y-chromosome correlate with male infertility: an original study, meta-analyses, and trial sequential analyses. 2016.
  6. ↑ Kary B. Mullis (1993. 30.10.16). "Nobel lecture". {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  7. ↑ "Sequence-Tagged Sites (STS)". 30.10.16. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  8. ↑ "What is the Y Chromosome?". 2014. 30.10.16. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Y-kromosoomi_mikrodeletsioonid&oldid=5413246"