Emakeelepäev

Emakeelepäev on Eesti riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.^[1]

Emakeelepäevaks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke. Ka pööras ta oma oodis "Kuu" tähelepanu just eesti keelele kui kirjanduskeelele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1995. aastal alustas Sonda kooli endine direktor ja emakeeleõpetaja Meinhard Laks allkirjade kogumist emakeele kaitseks. Ta on ise väitnud, et sai innustust 1994. aastal Kadrinas avatud emakeele ausambast.^[2]

7. detsembril 1995 andis Meinhard Laks Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele üle ettepaneku keelepäeva riiklikuks tähtpäevaks muutmiseks. Ettepaneku lisas oli 185 lehekülge toetuskirju ja -allkirju. Toetusallkirju oli kokku 175. Riigikogu kultuurikomisjon aga loobus ettepanekuga edasi tegelemisest.^[3]

Mitteametlikult tähistati emakeelepäeva mõnes paigas juba 1995. aastal ja veel laiemalt alates 1996. aastast.^[3] Ametlik tunnustamine jäi aga tulemata. Kui 1998. aastal võeti Riigikogus arutlusele riigipühade seaduse muutmine ning eesti emakeele ja rahvuskultuuri päeva seal ei olnud, esitas Meinhard Laks sama aasta detsembris Raoul Üksvärava kaudu küsimuse emakeelepäeva riikliku staatuse kohta.^[3]

22. detsembril 1998 toetas valitsus esitatud ettepanekut ja 11. veebruaril 1999 kinnitas Riigikogu ühehäälselt emakeelepäeva riiklikuks tähtpäevaks. President Lennart Meri kuulutas seaduse välja 17. veebruaril 1999 ja see jõustus 24. veebruaril 1999. Samal aastal tähistati emakeelepäeva esmakordselt riikliku tähtpäevana.^[3] Sellest alates tähistatakse emakeelepäeva iga aasta.

Rahvusvaheline emakeelepäev[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Rahvusvaheline emakeelepäev

1999. aasta sügisel nimetas UNESCO rahvusvaheliseks emakeelepäevaks 21. veebruari. Selle ajendiks olid aga 1952. aasta sündmused Bangladeshis, kus hukkusid mitmed üliõpilasmeeleavaldajad, kes nõudsid, et bengali keel tuleks kuulutada üheks Pakistani riigikeeleks.

Traditsioonilised üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Emakeelepäeva aegu korraldatakse mitmesuguseid üritusi, näiteks:

2004. aastast toimub Tallinnas Estonia Talveaias koolieelikute etlemiskonkursi "Eesti keele kaunis kõla" lõppvoor;
2006. aastast annab Eesti Haridus- ja Teadusministeerium välja Aasta Keeleteo auhinda eelmisel aastal eesti keelele enim kasu toonud teo eest;^[4]
2008. aastast toimub Vikerraadios e-etteütlus.