Meinhard Laks

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Meinhard Laks (14. juulil 1922 Ida-Virumaa, Pada vald, Uljaste küla, Liivoja talu – 4. märts 2008) oli eesti õpetaja, emakeelepäeva algataja.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Meinhard Laksi lapsepõlv möödus Liivoja talus, kust ta sai kaasa armastuse kirjanduse, looduse ja käsitöö vastu.

Ta õppis aastatel 1931–1937 Sonda 6-klassilises algkoolis ja seejärel 1937–1940 Rakvere reaalkoolis. Õpetajaks õppis ta 1940–1946 Rakvere õpetajate seminaris, 1948–1952 Tallinna õpetajate instituudis ja 1952–1955 Tallinna pedagoogilises instituudis.[1]

Seejärel pöördus ta Virumaale tagasi. Tallinnas veedetud õpiaastad olidki tema elus ainus aeg, mille ta Virumaalt eemal veetis. Meinhard Laks asus tööle Sonda koolis, kus ta töötas 45 aastat õpetaja, õppealajuhataja ja direktorina. Tema direktoriaastatel valmis Sonda uus koolimaja, mille üle ta oli elu lõpuni uhke.[2]

Meinhard Laks suri 4. märtsil 2008 ja maeti 13. juulil Viru-Nigula kalmistule.[2]

Emakeelepäeva algatus[muuda | muuda lähteteksti]

Meinhard Laksi suurimaks saavutuseks peetakse emakeelepäeva tähistamise ideed. Selle järgi teatakse teda laiemalt.

Meinhard Laks sai emakeelepäeva tähistamise mõtte tekkimiseks innustust 1994. aastal Kadrinas avatud emakeelesambast. Ta hakkas koostama üleskutseid emakeelepäeva tähistamiseks. 14. märts sai välja valitud Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeva järgi. Esimene üleskutse ilmus ajalehes Põhjarannik 18. jaanuaril 1995. Sama aasta 30. märtsil valmis üleskutse lõplik versioon "Üleskutse ülemaalise eesti emakeele ja rahvuskultuuri päeva sisseseadmise toetamiseks". Detsembris 1995 esitas ta riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku emakeelepäeva riikliku tähtpäevana kehtestamiseks, ent esialgu jäi asja arutamine soiku.[3]

Mitteametlikult tähistati emakeelepäeva mõnel pool juba 1995. aastal, ametlikult tähistatakse seda päeva 1996. aastast. 1998. aasta lõpus jõudis emakeelepäeva kui riikliku tähtpäeva arutelu uuesti Riigikokku ja 1999. aasta veebruaris vastu võetud riiklike pühade ja tähtpäevade seaduse muudatustega kinnitati 14. märts riikliku tähtpäevana emakeelepäevaks.[3]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]