Emakeeleõpetuse sõber

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Emakeeleõpetuse sõber 2017 Ivo Linna

Emakeeleõpetuse sõber on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi (EES) alates 2009. aastast antav aunimetus, mis määratakse tunnustusena füüsilisele või juriidilisele isikule Eestis või välismaal, kelle põhitegevus ei ole seotud emakeeleõpetusega, kuid kes oma avalikes esinemistes on väärtustanud emakeeleõpetust Eestis ja toetanud EESi eesmärke. Aunimetust ei anta EESi liikmetele.[1]

Emakeeleõpetuse sõbrad[muuda | muuda lähteteksti]

EESi juhatus otsustas 24. oktoobril 2015, et "Emakeeleõpetuse sõbra" tiitel antakse Fred Jüssile, kes on jaganud sügavaid mõtteid alati kaunis emakeeles, kelle loengud "Ööülikooli" sarjas pakuvad õppematerjali emakeeleõpetajaile ja kuulamisainet igale emakeeles mõtlevale inimesele; kes on viinud mitme põlvkonna jagu kuulajaid-lugejaid oma loomuliku keelekasutuse kaudu looduse juurde, kuid olnud loodusest jutustades paljudele eeskujuks hea väljendusoskuseni jõudmisel. Loomulik, tähendusrikas, selge – neid emakeelele omaseid jooni kannavad ka Fred Jüssi räägitud ja kirjutatud lood.[1]

Kristiina Ehinile valiti "Emakeeleõpetuse sõbraks", sest Ehini aus ning puudutav luule- ja proosakeel äratab lugejas helluse, empaatia, inspiratsiooni ja loomingulisuse. Kristiina Ehin on oma sõna jõuga õpilastesse külvanud loovuse väljakutset ja loomisindu, kirjutamiskunstis osalemise julgust. Tema mõtte- ja sõnateod lähevad korda nii eesti keele õppijaile kui ka õpetajaile.[1]

EESi juhatus otsustas 23. oktoobril 2017, et "Emakeeleõpetuse sõbra" tiitel antakse Ivo Linnale, kes oma loomuliku, mahlaka ja osava keelekasutusega ühendab põlvkondi nii laval kui ka meedias – laulab järjekindlalt kaunis eesti keeles ja on Vikerraadio mälumängu " Miniturniir" saatejuhina tuhandetele lastele eeskujuks, toetades mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi.[1]

EESi juhatus otsustas 23. oktoobril 2018, et „Emakeeleõpetuse sõbra” tiitel omistatakse Gaute Kivistikule, kes sõnaosavuse, vaimukuse ja keelekorrektsusega muudab tekstid kuulaja jaoks nauditavaks ja eriliseks. “Rohke Debelaki libauudised” oma leidlike võrdluste ja sõnamänguga liidab eesti keele õppijaid ja õpetajaid, luues kokkupuutepunkte nii koolitunnis kui ka väljaspool kooli. Gaute Kivistik on avardanud olulisel määral eestlaste arusaama sõnade mitmetähenduslikkusest ja näidanud teravmeelseid võimalusi, kuidas vabastava huumoriga lahendada olukordi, mis muidu põhjustaksid kibestumist või kaklust.Tuues paljude kaasmaalasteni eesti keele ilu ning sõnarikkuse, toetab ta mitmekülgselt emakeeleõpetuse väärtusi.[1]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 www.eeselts.edu.ee