Eesti Emakeeleõpetajate Selts

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ajaleht Lõrp

Eesti Emakeeleõpetajate Selts (EES) on eesti keele ja kirjanduse õpetajaid ning teisi emakeeleõpetusest, keelehooldest ja kirjandusest huvitatud isikuid ühendav vabatahtlik sõltumatu mittetulundusühing. EES osaleb Eesti hariduselus ja kaitseb eesti keele ja kirjanduse õpetajate kutsehuve. EESi eesmärgiks on väärtustada eesti keele ja kirjanduse õppimist ja õpetamist. EES asutati 30. septembril 1989. aastal. Enim on seltsi kuulunud 300 emakeeleõpetaja ringis.[1]

EESi logo. Autor: Aet Kallam

[muuda | muuda lähteteksti]

EESi logo põhisümboliks on tammepuu, mis viitab „Suure tamme“ laulule. Kavandi autoriks on kunstnik Aet Kallam.[2] Ettepaneku kasutada põhisümbolina just tammepuud tegi EESi üks asutajatest Hoide Sikk.[3]

Seltsi tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

EESi traditsiooniks on kujunenud kevad- ja sügispäevad ning suvekool Eesti erinevates paigus. Ka on EES edendanud seltsielu, korraldades nii koosviibimisi kui ka ekskursioone. Traditsiooniks on saanud suvereis kas Eestis või välismaal. EESil on olnud mitmeid töörühmi. Näiteks on tegutsenud aastatel 1998−2005 ainekava töörühm, 2013 loodi riigieksami töörühm. Töörühmad on tegelenud koolitustega, välja on antud kogumikke, kirjutatud artikleid ja pöördumisi.[1] EES võtab osa õppekava arendamisest, õppekirjanduse loomisest ja retsenseerimisest, aitab korraldada emakeeleolümpiaade[2] ning teisi keele ja kirjandusega seotud üritusi.  Lisaks on EES korraldanud erinevaid metoodikavõistlusi, näiteks „Reeglipeitus“, „Huvitav kirjandus“. Välja on antud aastaraamatuid, EESi toimetisi I - VIII, kogemuste vihikute sarja „Naudi õpetamist!“ I - IV.[1]

„Kirjandustund kirjanikuga” on EESi originaalne kõige pikaajalisem järjepidev ideeprojekt, mille ülesanne on viia kokku Eesti õpilased ja eesti kirjanikud ning selle kaudu toetada eesti keele ja kirjanduse õpetamist.[1]

Aastast 2009 valitakse emakeeleõpetuse sõber.[1]

Seltsi aastaraamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • I Emakeeleõpetus ja infotöötlus. Koostanud ja toimetanud Jaan Õispuu. Virgela, 1997
  • II Koostanud Piret Järvela, Ene Liivaste, Viivi Läll, Eve Pae. Tln, 1999
  • III Emakeel ja kodumurre. Koostanud ja toimetanud Jaan Õispuu. Tln, 2003
  • IV Kirjandusest. Piiblist Internetini. Koostanud ja toimetanud Piret Joalaid. Tln, 2008
  • V Uue õppekava tulekul. CD. Koostanud ja toimetanud Piret Joalaid. Tln, 2010
  • VI EES 25. Minevik, olevik ja tulevik. Koostanud ja toimetanud Piret Joalaid. Tln, 2014[1]

Lõrp[muuda | muuda lähteteksti]

1992. aastal ilmus esimest korda seltsi ajaleht, kuid esialgu nimeta. 2. numbri viimasel leheküljel trükiti aga järgmise sisuga appihüüe: „Meie infoleht on ikka veel nimeta! Aidake, head inimesed!“ Lõpuks teevad juhatuse liikmed otsuse: Kersti Kaldma avab, silmad kinni, juhusliku koha pealt ÕSi ja asetab sõrme leheküljel ühele sõnale, millest peab saama seltsi nimi. Selleks sõnaks osutus lõrp ja nii saigi EESi häälekandja nimeks Lõrp. Sõna lõrp (lõrp: lõrbi: lõrpi) tähendab vesist suppi, laket, lurri.[1] Lõrpi on toimetanud näiteks Aili Kiin, Kaja Sarapuu, Anne Oruaas ja Sven Maanso.[4] EESi kodulehe tulekuga kadus vajadus Lõrbi järele.

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esimehed[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi auliikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 www.eeselts.edu.ee
  2. 2,0 2,1 Edward Kess. „Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi 20 aastat“ - Oma Keel 2009, nr 2
  3. 3,0 3,1 Piret Joalaid. „Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi aastaraamat nr 6“, Tallinn 2014
  4. 4,0 4,1 Kaja Sarapuu. „Eesti Emakeeleõpetajate Selts – arenev ühendus“ - Oma keel 2006, nr 2
  5. Aili Kiin. "Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi sügispäevad" - Õpetajate Leht 1990, 03.11
  6. Piret Järvela. "EES-i uued auliikmed" - Õpetajate Leht 2004, nr 5
  7. Lõrp – 1995, nr 10