Elutähtis teenus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Scale of justice 2.svg  Legaaldefinitsioon: Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega.[1]


Elutähtsad on need teenused, mis on hädavajalikud nii ettevõtetele, riigiasutustele kui ka inimestele, et rahuldada nende esmavajadused ning tagada elu ja tervis.[2]

Elutähtsate teenuste loetelu ja nende toimepidevust korraldavad asutused[3]
  1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
    1. elektriga varustamine;
    2. maagaasiga varustamine;
    3. vedelkütusega varustamine;
    4. riigitee sõidetavuse tagamine;
    5. telefoniteenus;
    6. mobiiltelefoniteenus;
    7. andmesideteenus;
    8. elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine.
  2. Sotsiaalministeerium korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevust (vältimatu arstiabi).
  3. Eesti Pank korraldab järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
    1. makseteenus;
    2. sularaharinglus.
  4. Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle korraldatavat teenust osutab elutähtsa teenuse osutaja ja kelle territooriumil elab rohkem kui 10 000 elanikku, korraldab oma haldusterritooriumil järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust:
    1. kaugküttega varustamine;
    2. kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
    3. veega varustamine ja kanalisatsioon.

Hädaolukorra seaduse tähenduses on elutähtsa teenuse osutajad üksnes väike osa loetletud valdkondades tegutsevaid ettevõtjaid.

Elutähtsa teenuse osutajate kriteeriumid on sätestatud järgmistes eriseadustes
  • ehitusseadustik;[4]
  • elektrituruseadus;[5]
  • elektroonilise side seadus;[6]
  • isikut tõendavate dokumentide seadus;[7]
  • kaugkütteseadus;[8]
  • krediidiasutuste seadus;[9]
  • maagaasiseadus;[10]
  • tervishoiuteenuste korraldamise seadus;[11]
  • vedelkütuse seadus;[12]
  • ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus.[13]

Elutähtsa teenuse osutajad peavad 1. juuliks 2018 koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning esitama need kooskõlastamiseks korraldavale asutusele. Korraldav asutus peab 1. juuliks 2019 koostama elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamise plaani ja esitama selle kooskõlastamiseks siseministeeriumile. Kohaliku omavalitsuse üksused esitavad hädaolukorra lahendamise plaani päästeametile.[2]


Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hädaolukorra seadus §2, Riigi Teataja, Vastu võetud 08.02.2017
  2. 2,0 2,1 Elutähtsad teenused, Siseministeerium, vaadatud 08.04.2018
  3. Hädaolukorra seadus §36, Riigi Teataja, Vastu võetud 08.02.2017
  4. Ehitusseadustik §97, Riigi Teataja, Vastu võetud 11.02.2015
  5. Elektrituruseadus §21, Riigi Teataja, Vastu võetud 11.02.2003
  6. Elektroonilise side seadus §87, Riigi Teataja, Vastu võetud 08.12.2004
  7. Isikut tõendavate dokumentide seadus §9, Riigi Teataja, Vastu võetud 15.02.1999
  8. Kaugkütteseadus §7, Riigi Teataja, Vastu võetud 11.02.2003
  9. Krediidiasutuste seadus §3, Riigi Teataja, Vastu võetud 09.02.1999
  10. Maagaasiseadus §22, Riigi Teataja, Vastu võetud 29.01.2003
  11. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus §22, §17, Riigi Teataja, Vastu võetud 09.05.2001
  12. Vedelkütuse seadus §3, Riigi Teataja, Vastu võetud 29.01.2003
  13. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus §7, Riigi Teataja, Vastu võetud 10.02.1999

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]