Elli Riikoja

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Elli Riikoja (kuni 1952 Koff, 2. september 1919 Suure-Jaani30. aprill 2008 Tallinn) oli eesti filoloog.

Ta lõpetas 1937. aastal Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja 1950. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal; filoloogiakandidaat (1960, Eesti TA), väitekiri "Eesti keele nimisõnade nominatiivse liitumise reeglite rahvakeelne alus".

Ta oli 19511975 Keele ja Kirjanduse Instituudi noorem- ja 19761991 vanemteadur. Aastatel 19611968 oli ta ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuskolleegiumi liige.

Propageerinud keelekultuuri, pidanud õigekeelsusloenguid koolides, asutustes ja ettevõtetes.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisala: eesti kirjakeele grammatika, eeskätt lauseõpetus.

Avaldanud grammatikakäsitlusi eesti õigekeelsuse kohta, koostanud keskkooli õpikuid. KKI-s valminud ja 1951–1956 ilmunud grammatikaõpikute autoreid; 19571967 ilmunud kooligrammatika sõnavara- ja tuletusõpetuse osa autor. Toimetanud kogumiku "Eesti keele süntaksi küsimusi" (1963) ja akadeemik Johannes Voldemar Veski "Mälestuste raamatu" (1974). Aastast 1997 teinud keelekirjutistega kaastööd Justiitsministeeriumi väljaandele Õiguskeel.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Ligi 50 teadustrükist.

  • Eesti keele grammatika VIII–X klassile (kaasautor). Tallinn 1951, 2. tr 1952
  • Eesti keele grammatika X klassile. Tallinn 1954, 2. tr 1955, 3. tr 1956
  • Eesti keele grammatika keskkooli VIII–X klassile (koos N. Remmeli ja J. Valgmaga). Tallinn 1957, 2. tr 1958, 3. tr 1959, 4. tr 1961
  • Eesti keele grammatika IX–XI klassile (koos N. Remmeli ja J. Valgmaga). Tallinn 1964, 2. tr 1966, 3. tr 1967
  • Kirjakeele ja rahvakeele vahekorrast mõningates nominatiivse liitumise rühmades. // KKI uurimused I. Tallinn 1956, lk 88–104
  • Nimisõnade nominatiivset ja genitiivset liitumist mõjutavaid tegureid. Keel ja Kirjandus, 1962, nr 10, lk 612–622
  • Mis nimi on substantiivina talitleva omadussõna ja kesksõna laiendil? Keel ja Kirjandus, 1971, nr 5, lk 276–282
  • Lihtsat ja keerulist täiendimaalt I, II. Keel ja Kirjandus, 1972, nr 2, lk 95–102 ja nr 3, lk 165–170
  • Selgitusi täiendi käsitlemiseks. Nõukogude Kool, 1972, nr 12, lk 1026–1030
  • Ühte nägu, kuid eri tegu. (Lisandi ja teiste lauseliikmete sarnasusest.) Nõukogude Kool, 1974, nr 4, lk 304–309
  • Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I (kaasautor). Tallinn 1974, lk 238–407
  • Vene-eesti sõnaraamat, I kd 1984, II kd 1988; III kd 1992, IV kd 1994 (kaastoimetaja) (2., parandatud trükk kahes köites 2000)
  • Eesti-vene sõnaraamat, I kd 1997 (kaastoimetaja)

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema äi oli Heinrich Riikoja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Personaalia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaal, H. "Filoloogiakandidaadi kraad E. Riikojale". Keel ja Kirjandus, 1961, nr 2, lk 127–128
  • Ahven, H. "Elli Riikoja 60". Keel ja Kirjandus, 1979, nr 9, lk 568
  • Metslang, H. "Zum Jubiläum Elli Riikoja". Linguistica Uralica, 1990, nr 1, lk 68–69
  • Peeter Päll. "Elli Riikoja" [nekroloog]. Keel ja Kirjandus, 2008, nr 6, lk 494–495
  • "Keeleuurija ja sõnaseadja Elli Riikoja". Eesti Keele Sihtasutus. 2010

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]