Elli Riikoja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Elli Riikoja (kuni 1952 Koff, 2. september 1919 Suure-Jaani30. aprill 2008 Tallinn) oli eesti filoloog.

Ta lõpetas 1937 Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja 1950 Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal; filoloogiakandidaat (1960, Eesti TA), väitekiri "Eesti keele nimisõnade nominatiivse liitumise reeglite rahvakeelne alus". Ta oli 19511975 Keele ja Kirjanduse Instituudi noorem- ja 19761991 vanemteadur. Uurimisala: eesti kirjakeele grammatika, eeskätt lauseõpetus. Avaldanud grammatikakäsitlusi eesti õigekeelsuse kohta, koostanud keskkooli õpikuid. Ligi 50 teadustrükist. KKI-s valminud ja 1951–1956 ilmunud grammatikaõpikute autoreid; 19571967 ilmunud kooligrammatika sõnavara- ja tuletusõpetuse osa autor. Toimetanud kogumiku "Eesti keele süntaksi küsimusi" (1963) ja akadeemik Johannes Voldemar Veski "Mälestuste raamatu" (1974). Neljaköitelise "Vene-eesti sõnaraamatu" (19841994) ja "Eesti-vene sõnaraamatu" I köite (1997) toimetajaid. Aastast 1997 teinud keelekirjutistega kaastööd Justiitsministeeriumi väljaandele Õiguskeel. Propageerinud keelekultuuri, pidanud õigekeelsusloenguid koolides, asutustes ja ettevõtetes. Aastast 1951 oli ta Emakeele Seltsi liige, 19611968 ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuskolleegiumi liige.

2005 annetati talle Valgetähe V klass[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti keele grammatika VIII–X klassile (kaasautor). Tln, 1951 (2. tr 1952)
  • Eesti keele grammatika X klassile. Tln, 1954 (2. tr 1955, 3. tr 1956)
  • Eesti keele grammatika keskkooli VIII–X klassile (koos N. Remmeli ja J. Valgmaga). Tln, 1957 (2. tr 1958, 3. tr 1959, 4. tr 1961)
  • Eesti keele grammatika IX–XI klassile (koos N. Remmeli ja J. Valgmaga). Tln, 1964 (2. tr 1966, 3. tr 1967)
  • Kirjakeele ja rahvakeele vahekorrast mõningates nominatiivse liitumise rühmades. // KKI uurimused I. Tln, 1956, lk 88–104
  • Nimisõnade nominatiivset ja genitiivset liitumist mõjutavaid tegureid. // Keel ja Kirjandus, 1962, nr 10, lk 612–622
  • Mis nimi on substantiivina talitleva omadussõna ja kesksõna laiendil? // Keel ja Kirjandus, 1971, nr 5, lk 276–282
  • Lihtsat ja keerulist täiendimaalt I, II. // Keel ja Kirjandus, 1972, nr 2, lk 95–102 ja nr 3, lk 165–170
  • Selgitusi täiendi käsitlemiseks. // Nõukogude Kool, 1972, nr 12, lk 1026–1030
  • Ühte nägu, kuid eri tegu. (Lisandi ja teiste lauseliikmete sarnasusest.) // Nõukogude Kool, 1974, nr 4, lk 304–309
  • Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I (kaasautor). Tln, 1974, lk 238–407
  • Vene-eesti sõnaraamat, I kd 1984, II kd 1988; III kd 1992, IV kd 1994 (kaastoimetaja) (2., parandatud trükk kahes köites 2000)
  • Eesti-vene sõnaraamat, I kd 1997 (kaastoimetaja).

Kirjandust tema kohta[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kaal, H. Filoloogiakandidaadi kraad E. Riikojale. // Keel ja Kirjandus, 1961, nr 2, lk 127–128
  • Ahven, H. Elli Riikoja 60. // Keel ja Kirjandus, 1979, nr 9, lk 568
  • Metslang, H. Zum Jubiläum Elli Riikoja. // Linguistica Uralica, 1990, nr 1, lk 68–69.
  • Päll, P. Elli Riikoja [nekroloog]. // Keel ja Kirjandus, 2008, nr 6, lk 494–495.
  • "Keeleuurija ja sõnaseadja Elli Riikoja", Eesti Keele Sihtasutus 2010.

Pere[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Heinrich Riikoja minia.