Mohni

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ekholm)
Jump to navigation Jump to search
See Artikkel See artikkel on Eesti saarest. Eesti laeva kohta vaata artiklit Mohni (laev).

Mohni
Mohni majakas
Mohni majakas
Ümbritseb Soome laht
Koordinaadid 59° 40′ 41″ N, 25° 48′ 9″ E
Pindala 61,5 ha[1]
Pikkus 2,3 km
Laius 250 m
Rannajoone pikkus 7,48 km
Kõrgeim koht
8 m üle merepinna
Elanikke
(asustamata)
EE Mohni.png

Mohni (rootsi keeles Ekholm) on 61,5 hektari suurune saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes. Saar kuulub Harju maakonda Kuusalu valda. Saar asub Lahemaa rahvuspargis Viinistu küla territooriumil.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Saare esmamainimist Monasare nime all 1286 peetakse võltsinguks. [2] 1503 on saart nimetatud Moneser, 1540 Eckholm ja 1566 Eickholm.

Saare nimi Monasaar pärineb ilmselt keskaegsetelt saare elanikelt Ojamaa munkadelt, kes legendi kohaselt elatunud kalapüügist ja haakrikust, kuid hiljem hakkasid mereröövliteks. [3]

Rootsikeelne nimi Ekholm ('Tammesaar') kannab endas mälestust saarel kunagi kasvanud pärna-tammemetsast. Mets põletati legendi kohaselt maha, et võtta peavari saarel peatuvatelt piraatidelt. Kunagisest metsast on alles vaid Mohni pärn.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Mohni saare pikkus on 2,3 km ja laius 250 meetrit. Saar on loode-kagu suunas pikliku kujuga. Rannajoone pikkus on umbes 7,48 km.

Saare suurimaks rändrahnuks on Jaanitule kivi.

Saarel leidub kadastikku ja rannaniitu. Saarel kasvab harilik pärn, leidub mände ja pihlakaid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Saar kuulus keskajal tsistertslaste ordu Roma kloostri abikloostrile.

Mohni saarel asub Mohni tuletorn. Esimene puidust tuletorn seati saarele püsti 1806. aastal. 1852 valmis tellistest tuletorn, mida ehitati ümber 1871. Samas vahemikus (1852–1871) valmisid ka mitmed abihooned nagu elamu, teenijatemaja, saun ja kelder. Abihoonete juurdeehitamist jätkati ja viimased valmisid pärast Teist maailmasõda. Tänapäeval on hooned arvatud kultuurimälestisteks. Mälestiste sekka kuulub ka Mohni tuletornivahtide kalmistu.

Eesti Vabariigi ajal (19181940) kuulus saar Viru maakonda ja oli väidetavalt oluline salapiirituse vedajate peatuspaik.

1941. aastal sõitis saare lähedal meremiinile aurik "Rasma".

Nõukogude ajal rajati saarele vanadesse majakavahi hoonetesse piirivalve kordon,[viide?] saarele ehitati ka oma elektrijaam.

Saarel on filmitud film "Reigi õpetaja", mille tarbeks rajatud külakalmistu ristid on siiani olemas.

2000. aastal ostis Jaan Manitski avalikul oksjonil 4,4 hektari suuruse kinnistu Mohnil.

Saar oli 2011 toimunud rahvaloenduse ajal asustatud, kuid 2017 saarel enam elanikke polnud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mohni Eesti Looduse Infosüsteemis

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]