Eišiškės

Eišiškės
leedu	Eišiškės
	Eišiškėsi vapp
	Pindala: 7 km²
	Elanikke: 2822 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 54° 10′ N, 25° 0′ E

Eišiškės (leedu^ⓘ, poola Ejszyszki) on linn Leedus Vilniuse maakonnas Šalčininkai rajoonis, Eišiškėse valla halduskeskus. Asub merepinnast 159 meetri kõrgusel Valgevene piiri lähedal Verseka jõe kaldal.

Linnast kaks kilomeetrit idas asub Eišiškėse hüdroelektrijaam. Haridust annavad kaks gümnaasiumi, linnas on postkontor ja raamatukogu.

Ajalugu

Eišiškės on vana jatvingite asulakoht.

Väidetavalt oli sealse juudi kalmistu hauakividest vanim aastast 1097. Sel juhul on tegu ühe vanima juudi asulaga Ida-Euroopas. Millalgi XIV sajandi keskel rajati sinna kivist linnus, mida ajalooallikates on esmamainitud 1384. aastal.^[2] Vytautase ja Jogaila vahelistes sõdades sai sealne linnus kannatada.

Teoses "Die Litauischen Wegeberichte" (1384–1402) nimetatakse Eišiškėst linnaks. Esimene kirik rajati sinna 1398. aastal. XIV sajandi teisel poolel rajati sinna Leedu suurvürstidele kuuluv Eišiškėse mõis. Aastal 1433 põletasid Švitrigaila väed sealse alevi ja kiriku maha.^[3] Millalgi XV sajandi keskpaigas või teisel poolel sai Eišiškėsest ka ametlikult linn, aastal 1522 esines ta nende linnade loetelus, millel puudusid linnaõigused. Aastal 1500 ehitati sinna teine kirik, mis oli varasema kihelkonnakiriku abikirikuks. Aastal 1524 asutati sinna kihelkonnakool. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Eišiškės kuuluma Ašmena maakonda.

XVII sajandil andis Jan III Sobieski linnale Magdeburgi õigused, et taastada sealne majandus.^[4] See sajand tõi nimelt kaasa linna languse, kuna see sai sõdades rängalt kannatada.^[5] Hävisid ka mõlemad kirikud, nii et sealne kihelkond taastati alles aastal 1700. Aastal 1706 põletasid Rootsi väed linna ja sealse kiriku taas maha. Aastal 1781 rajati Eišiškėsesse sünagoog. Hiljem laastasid Eišiškėst Targowica konföderatsiooni väed, Novembriülestõus ja aastal 1812 ka Prantsuse väed. XVIII sajandi keskpaigas kujunesid juudid asulas enamusrahvaks.

Tsaariajal oli asula venekeelne nimekuju Эйшишки.^[6] Aastal 1830 rajati sealsele linnamäele Peterburi ja Varssavi vahelise optilise telegraafiliini torn.^[7] Aastail 1830–1831 laastas alevit koolera. Sealne katoliku kirik valmis aastail 1847–1852, töid juhatas Teoidor Narbutt. Aastal 1865 põles asula suuremalt jaolt maha. Aastal 1868 oli alevis 15 kõrtsi, seal toimusid Leedu kaguosa suurimad laadad. Aastail 1879 ja 1893 rajati alevisse tuletikuvabrikud. Aastal 1895 põles suurem osa alevist taas maha. See ei jäänud viimaseks tulekahjuks ja nii anti korraldus, et peatänavale ja turuplatsi ümber võib ehitada vaid punastest tellistest maju.

Aastal 1920 jäi Eišiškės Poola haldusalasse, kus hakkas kuuluma Nowogródeki vojevoodkonda. Pikka aega koolita olnud asulas avati aastal 1921 seitsmeklassiline kool, ent koolimaja ehitust alustati alles aastal 1938. Pooleliolev hoone kujunes sõja ajal Saksa vägede staabihooneks ja sai pommitamisel rängalt kannatada.^[8]

Septembris 1941 juudi elanikud mõrvati. Kokku hukati seal 3500 inimest, neist 3446 olid juudid.^[9] Saksa okupatsiooni ajal tegutsesid alevi ümbruskonnas Armia Krajowa väeüksused, sõja järel aga leedu metsavennad. 19. ja 20. oktoobri vahelisel ööl tapsid Poola väed Yaffa Eliachi pere, kuid see võis olla ka eksitus, kuna sealses majas peatus ka SMERŠi kapten.^[10]

1950 sai linnaõigused. Nõukogude perioodil oli Eišiškės kohaliku kolhoosi keskasula. 1972. aastani oli see Eišiškėse rajooni halduskeskus, seejärel nimetati rajoon ümber ja selle halduskeskus viidi üle Šalčininkaisse.

Elanikkond

333 (1820)
630 (1833)
706 (1885)
3 196 (1897)
1 000 (1904)
2 448 (1905)
2 382 (1921)
3 188 (1938)
2 532 (1959)

3 481 (1970)
3 600 (1974)
3 700 (1976)
3 467 (1979)
3 789 (1989)
3 765 (2001)
3 416 (2011)
3 006 (2020)

1820. aastal oli 80% asula elanikest juudid.

1921. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eišiškėse elanikest juute 28,84%, poolakaid 70,86% ja tatarlasi 0,29%.^[11]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna elanikest leedulasi 8,37%, venelasi 3,19%, poolakaid 83,26%, mustlasi 2,02%, valgevenelasi 1,64% ja ukrainlasi 0,5%.^[12]

Sõpruslinnad

Wyszków, Poola
Paczków, Poola

Korsze, Poola

Tuntud elanikke

Yaffa Eliach – Ameerika ajaloolane
Aleksander Kaszkiewicz – Leedu ja Valgevene vaimulik
Eugeniusz Skrobocki – Valgevene ajakirjanik
Stanislav Akanovič – Leedu pedagoog
Teodor Narbutt – Poola ajaloolane, elas linnas aastail 1846-1852
Leonard Talmont – Leedu agronoom ja poliitik
Leon Żebrowski – Poola vaimulik ja poliitik

Viited

↑ Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
↑ Semaška, Algimantas (2006). Kelionių vadovas po Lietuvą: 1000 lankytinų vietovių norintiems geriau pažinti gimtąjį kraštą. Vilnius: Algimantas. lk. 266. ISBN 9986-509-90-4.
↑ Kviklys, Bronius (1986). Lietuvos bažnyčios. V tomas: Vilniaus arkiviskupija, II dalis . Chicago, Illinois: Lithuanian Library Press. lk. 155–158. ISBN 0-932042-54-6.
↑ Keršytė, Deiminta; Rymkevičiūtė, Agnė; Dusevičius, Vidas (2007-08-21). "Eišiškės". Žydai Lietuvoje.
↑ Simas Sužiedėlis. (1970–1978). "Eišiškės". Encyclopedia Lituanica. II. Boston, Massachusetts: Juozas Kapočius. lk. 145. LCC 74-114275
↑ Эйшишки. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 40 (79) : Шуйское — Электровозбудимость. С.-Петербургъ, 1904., 213 lk.
↑ Algimantas Miškinis, Deividas Baniulis. Eišiškės. Visuotinė lietuvių enciklopedija. Mokslo ir enciklopedijų leidybos centras
↑ Kolosovska, Irena (2007). "Eišiškių gimnazijos inauguracijos šventė"
↑ Algimantas Miškinis, Deividas Baniulis. Eišiškės (лит.). Visuotinė lietuvių enciklopedija. Mokslo ir enciklopedijų leidybos centras
↑ Marek Jan Chodakiewicz, Ejszyszki. Kulisy zajść w Ejszyszkach. Epilog stosunków polsko-żydowskich na Kresach 1944–1945, Wydawnictwo Fronda, Warszawa 2003
↑ 1921. a rahvaloendus
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 10. jaanuaril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Kirjandus

Yaffa Eliach, "There Once Was A World: A 900-Year Chronicle of the Shtetl of Eishyshok", Boston: Little, Brown, 1999. ISBN 978-0316232395.

Välislingid

Poola Kuningriigi geograafiline leksikon (vanem versioon)
Poola Kuningriigi geograafiline leksikon (uuem versioon)
Linn portaalis vietoves.Lt

[1] Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.

[2] Semaška, Algimantas (2006). Kelionių vadovas po Lietuvą: 1000 lankytinų vietovių norintiems geriau pažinti gimtąjį kraštą. Vilnius: Algimantas. lk. 266. ISBN 9986-509-90-4.

[3] Kviklys, Bronius (1986). Lietuvos bažnyčios. V tomas: Vilniaus arkiviskupija, II dalis . Chicago, Illinois: Lithuanian Library Press. lk. 155–158. ISBN 0-932042-54-6.

[4] Keršytė, Deiminta; Rymkevičiūtė, Agnė; Dusevičius, Vidas (2007-08-21). "Eišiškės". Žydai Lietuvoje.

[5] Simas Sužiedėlis. (1970–1978). "Eišiškės". Encyclopedia Lituanica. II. Boston, Massachusetts: Juozas Kapočius. lk. 145. LCC 74-114275

[6] Эйшишки. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 40 (79) : Шуйское — Электровозбудимость. С.-Петербургъ, 1904., 213 lk.

[7] Algimantas Miškinis, Deividas Baniulis. Eišiškės. Visuotinė lietuvių enciklopedija. Mokslo ir enciklopedijų leidybos centras

[8] Kolosovska, Irena (2007). "Eišiškių gimnazijos inauguracijos šventė"

[9] Algimantas Miškinis, Deividas Baniulis. Eišiškės (лит.). Visuotinė lietuvių enciklopedija. Mokslo ir enciklopedijų leidybos centras

[10] Marek Jan Chodakiewicz, Ejszyszki. Kulisy zajść w Ejszyszkach. Epilog stosunków polsko-żydowskich na Kresach 1944–1945, Wydawnictwo Fronda, Warszawa 2003

[11] 1921. a rahvaloendus

[12] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 10. jaanuaril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]