Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank
Asutatud 1919
Asutajad aktsiaühisus „A. M. Luther", aktsiaühisus „E. Johannson", aktsiaühisus „Rich. Mayer", aktsiaühisus „Volta",
aktsiaühisus „Balti puuwilla wabrik",
aktsiaühisus „Dwigatel", aktsiaühisus „Petri tehas"
Peakorter Suur-Karja ja Väike-Karja tänava nurgal 7/2 Tallinn (1919[1])
Mere puiestee 17, Tallinn
Valdkonnad pangandus
Tooted vekslite, paberite ja kohustuste diskonterimine
edasidiskonterimine teistes krediidiasutustes
laenude andmine
riigi protsendipaberid, aktsiad ja obligatsioonid, hüpotegiasutuste pantkirjad ja obligatsioonid
Raha edasisaatmine teistesse kohtadesse, kus on panga agendid ehk korrespondendid
Hoiusummade vastuvõtmine intressi peale
protsendipaberite, dokumentide, kaupade ja teiste väärtuste ostmine
protsendipaberite panditamine teistes krediidiasutustes
Pandiks võetud kaupade ja põllutööproduktide edasipanditamine teistes kreditasutustes
Võidulaenu piletite kinnitamine
väärtasjade ja dokumentide hoiule võtmine ja kindlate teraskappide (seifide) üürile andmine

Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank (ka Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank) oli 1920. aastatel Eestis tegutsenud pank.

Pank asutati 1919. aastal ja see võttis üle Riia Kommertspanga Tallinna osakonna.[2]

Aktsiaühisuse „Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Pank" asutajad olid: Martin Christian Luther, aktsiaühisus „A. M. Luther"; Mooses (Moissei)[3] Bjalik, aktsiaühisus „E. Johannson", R. Jürgens, aktsiaühisus „Rich. Mayer"; K. Stark, aktsiaühisus „Volta"; K. Wachmann, aktsiaühisus „Balti puuwilla wabrik"; H. Taube, aktsiaühisus „Dwigatel"; K. Klas, aktsiaühisus „Petri tehas"[4].

Panga nõukokku kuulusid algselt Martin Luther (Lutheri vabrik), Voldemar Horst (Balti Päästeselts), Ernest von Rosen (Tallinna piiritusevabrik), Georg Sommer (Kohila paberivabrik), E. von Wistinghausen (Kreenholmi Manufaktuur).[5]

Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank finantseeris peamiselt tööstusettevõtteid. Panga peakontor asus Tallinnas, Suur-Karja tänav 7. Pangal oli osakonnad Haapsalus, Pärnus, Tartus, Viljandis, Narvas, Petseris ja Valgas.

1921. aasta juulis võeti üle Moskva Tööstuspanga Pärnu osakond.[5]

Pank oli Tallinna Pankade Nõukogu liige.[6]

1920. aastate teisel poolel sattus pank majandusraskustesse.

31. detsembril 1928 ühinesid Eestimaa Tööstus- ja Kaubanduspank ja Kommertspank ning tekkis Eesti Kommertspank.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]