Mine sisu juurde

Eesti järved

Allikas: Vikipeedia
Väikene Saarjärv Antsla vallas
Varstu paisjärv Varstu vallas
Kubija järv Võru linnas
Lavatsi järv Mäksa vallas

Eesti järved on Eestis asuvad siseveekogud, millel puudub vahetu ühendus merega. 5% Eesti pindalast on kaetud järvede ja tehisveekogudega. Eestis on Keskkonnaportaali andmetel ligikaudu 1200 looduslikku järve, mille pindala on vähemalt 1 hektar.[1]

Suurimad järved on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt viies (maailmas viienda kümne lõpus).

Valdav osa Eesti järvedest on madalad: enamasti alla 10 meetri; sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).

Järved paiknevad väga ebaühtlaselt. Suuremad järvepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.

Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Leidub ka laukajärvi, rannajärvi, jõelookeist moodustunud järvi, karstijärvi, tehisjärvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.

Riikliku vaatluse alla kuuluvad Peipsi järv, Võrtsjärv ja kaheksa väikejärve, Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgejärv, Pühajärv, Uljaste järv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv ja Mullutu Suurlaht.

Eesti järvetüübid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Järvetüübid

Praegu liigitatakse Eesti järved tüpoloogia järgi 12 tüübiks: [2]

  1. "Keskkonnaportaal | Andmed & kaart". register.keskkonnaportaal.ee. Vaadatud 27. septembril 2024.
  2. I. Ott, T. Kõiv. Eesti väikejärvede eripära ja muutused. Tallinn, 1999.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]