Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia
- Mitte segi ajada Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiaga
Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia on üks kaheksast Eesti Kultuurkapitali välja antavast Eesti Kultuurkapitali aastapreemiast. Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia määratakse aasta jooksul enim silma paistnud rahvakultuuri valdkonna tegelastele.[1]
Rahvakultuuri aastapreemia saaja kandidaadid esitab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja laureaadi valib välja Eesti Kultuurkapitali nõukogu.[1]
Rahvakultuuri aastapreemia laureaadid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1995: Kristjan Torop (postuumselt) (rahvatantsualane tegevus ja raamatu "Kontratantsud" koostamine)
- 1996: Johannes Taul ja Ants Taul (Eesti torupillitraditsiooni taastamine ja edendamine, Ants Tauli pereansambli edukas esinemine ülemaailmsel folkloriaadil Hollandis)
- 1997: Otepää Teater (rahvateatri traditsioonide järjekindel edendamine)
- 1998: Noorte Moosekantide Selts (Viljandi Pärimusmuusika Festivali korraldamine)
- 1999: Kuno Areng (jätkuv loominguline kõrgvorm ja sisukas panus koorikultuuri arendamisse)
- 2000: kogumiku "Eesti mõistatused" I – III autorite kollektiiv (kogumiku "Eesti mõistatused" I – III ja elektroonilise väljaande "Mõista, mõista mõlle-rõlle" koostamine)
- 2001: Ago Rullingo (koguteos "Muhumaa")
- 2002: Hirvo Surva (2002. aasta IX noorte laulupeo kunstiline juht)
- 2003: Tiia-Ester Loitme (Eesti koorimuusika rahvusvaheline tutvustamine)
- 2004: Ilmar Moss (laulu- ja tantsupidude järjepidevuse hoidmise ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhtimise eest)
- 2005: Olev Oja (silmapaistvad saavutused Eesti koorijuhtide kasvatamisel ja aktiivne ühiskondlik tegevus eesti koorimuusika arendamisel)
- 2006: Anu Raud (vaibakunstnik ja õpetaja, Heimtali koduloomuuseumi ja Kääriku talu perenaine – rahvakunsti väärtustamise, alalhoidmise ja edasikandmise eest)
- 2007: Aarne Saluveer ja Maido Saar (X noorte laulu- ja tantsupeo kunstilised juhid)
- 2008: Eesti Pärimusmuusika Keskus (Pärimusmuusika Aida missioonikindla ja tulemusrikka avahooaja eest)
- 2009: Ants Soots ja Ülo Luht (2009. aastal toimunud laulu- ja tantsupeo kunstilise kõrgtaseme ja vaimsuse eest)
- 2010: Anu Korb (Siberi eestlaste rahvapärimuse pikaajalise kogumise ja uurimise ning sariväljaande "Eesti asundused I-V" koostamise eest)
- 2011: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (TeateTants 2011 korraldamise eest)
- 2012: Helgi Põllo (silmapaistvale kultuuripärandi hoidjale)
- 2013: Marju Lauristin (Eesti riigi ja eestluse jätkusuutlikkus – minevik, olevik ja tulevik. Uuringu „Laulu- ja tantsupidude mõjust ühiskonna väärtushinnangute kujundamisel ja muutumisel" eest)
- 2014: Hirvo Surva ja Maido Saar (XXVI laulupeo ja XIX tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ – hinge ja südamega jagatud puudutuste eest)
- 2015: Reet Mae ja Toomas Mae (Eesti vaimse aja ainelise pärandi hoidmise, väärtustamise ja mõtestamise eest – dokumentaalfilm „Vabaduse mustrid")
- 2016: Eesti Rahva Muuseum (muuseumi kollektiivile meie pärandvarale uue hingamise andmise eest)
- 2017: Heli Jürgenson ja Margus Toomla (XII noorte laulu- ja tantsupeo „Mina jään“ peadirigent ja pealavastaja)
- 2018: Sandra Urvak (ERKLi traditsioonitundliku ja uuendusliku näituse „Ajatus“ loomemeeskonnale)
- 2019: Tiina Tael (Eesti kihelkonnapiiride tähistamise ja maastikupärandi rikastamise eest)
- 2020: Vaike Uibopuu (Igav olla iluta, hale olla laulemata, kole käo kukkumata ... Tänukummardus teenelisele ja alati säravale kooridirigendile.)
- 2021: Kristi Jõeste (raamatu "Eesti silmuskudumine 3. Labakindad" publitseerimise eest)
- 2022: Ants Taul (imemees, kes suudab puhuda torpillile hinge sisse ning mõnusad meloodiad välja – Eesti torupillitraditsiooni taastamise ja edendamise eest)