Buzz Aldrin

Buzz Aldrin
	Lisa pildiallkiri.
Sünninimi	Edwin Eugene Aldrin
Sünniaeg	20. jaanuar 1930 (94-aastane); Glen Ridge, New Jersey
Alma mater	Ameerika Ühendriikide Sõjaväeakadeemia; Massachusettsi Tehnoloogiainstituut
Tunnustus	Presidendi Vabadusmedal
	Sõjaväeline karjäär
Truudusvanne	Ameerika Ühendriigid
Teenistus	Ameerika Ühendriikide Relvajõud
Teenistusaeg	1951–1972
Auaste	kolonel
Üksus(ed)	Ameerika Ühendriikide õhuvägi
Sõjad/lahingud	Korea sõda
Autogramm

Buzz Aldrin (sünninimi Edwin Eugene Aldrin; sündinud 20. jaanuaril 1930 New Jersey osariigis Glen Ridge'is) on Ameerika Ühendriikide piloot ja astronaut.

Aastal 1988 muutis Edwin Aldrin ametlikult oma eesnime lapsepõlvest pärineva hüüdnime Buzzi vastu. Hüüdnimi tuli sellest, et tema väike õde ei suutnud korralikult välja öelda sõna "brother" ('vend').

Aldrin lõpetas 1951 West Pointi sõjaväeakadeemia ning oli seejärel Korea sõjas lahingulendur. Ta täitis 66 lahinguülesannet ja tulistas alla kaks lennukit MiG-15. 8. juunil 1953 avaldas ajakiri Life Aldrini foto kahjustatud õhusõidukist katapulteeruvast vene piloodist.

Pärast sõda töötas ta instruktorina Nellise õhuvägede baasis Nevadas ja seejärel USA õhuvägede akadeemia dekaani abina.

Seejärel kaitses ta astronautika doktori kraadi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis. Doktoritöö teema oli "Vaatekiirega abistamise tehnikad põkkumise ajal mehitatud orbitaallendudel".

Aastal 1963 valis NASA Aldrini USA astronautide 3. gruppi. Pärast seda, kui Gemini 9 meeskonna liikmed Elliot See ja Charles Arthur Bassett 28. veebruaril 1966 katselennul hukkusid, sai temast Gemini 9 varumeeskonna liige. Tema esimene kosmoselend toimus Gemini 12 meeskonna koosseisus 1966. aastal.

Buzz Aldrin oli Apollo 11 kuumooduli piloot. 20. juulil 1969 sai temast Neil Armstrongi järel teine inimene, kes astus Kuu pinnale. Tema järgi on nime saanud laskumispaiga läheduses asuv kraater.

NASA andmetel pidi esialgse plaani järgi esimesena Kuu pinnale astuma Aldrin, kuid katsetamisel selgus, et pilootide istekohtade asukoha tõttu kuumooduli luugi suhtes oli lihtsam väljuda lennu komandöril Neil Armstrongil. Otsust mõjutas ka asjaolu, et Armstrongi iseloomu peeti selle au kandmiseks sobivamaks: tal ei olnud nii suurt ego.

Seevastu ütles Aldrin esimesed teadlikult Kuult Maale edastatud ja kohale jõudnud sõnad: "Houston, siin Tranquility baas. Kotkas on maandunud." Samuti ütles ta 20. juulil 1969 kell 20.17 esimesed Kuult Maale jõudnud sõnad üldse: "Kontaktituled ... OK, mootor on seiskunud."

NASA teenistusest lahkus ta pärast 21 aastat kestnud teenistust 1972. aastal. Ta veetis kosmoses kokku 12 päeva, 1 tunni ja 52 minutit.

1985. aastal arvutas ta välja nn Aldrini trajektoori, mis võimaldab kosmoseaparaatidel mööduda Marsist.

Eraelu

Aldrin on kolmandat korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Joan Archer, kellega ta sai kolm last: James, Janice ja Andrew. Teine abikaasa oli Beverly Zile. Alates 1988. aastast on Buzz Aldrin abielus Lois Driggs Cannoniga.

Aldrini võitlusest depressiooni ja alkoholismiga on palju kirjutatud, sealhulgas tema memuaarides "Hiilgav üksildus" (2009).

Aldrin teenib elatist avalike esinemistega. Ühe avaliku esinemise eest teenib ta 30 000 – 50 000 USA dollarit^[viide?].

Tunnustus

1970 – Hubbardi medal

Välislingid