Edlitz

Edlitz
Edlitz
Vapp
Pindala	14,2 km²
Elanikke	934 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 35′ N, 16° 8′ E
Asend Neunkircheni ringkonnas

Edlitz on vald (Marktgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Neunkircheni ringkonnas.

Edlitz asub Bucklige Weltis Aspang-Markti lähedal. 50 % alast on metsaga kaetud.

Ajalugu

Antiik- ja keskaeg

Piirkond kuulus varem Rooma Noricumi provintsi.

Pittentali veerohkuse ja sellega seotud sagedaste üleujutuste tõttu olid selle piirkonna esimesed asulad kõrgemates kõrvalorgudes raskesti ligipääsetavad. Rooma müntide leid viitab sellele, et üleminekuala Edlitztalist Pittentalile oli asustatud juba Rooma ajal. Alates keskajast on paiga ajalugu väga tihedalt seotud kiriku ja kihelkonna arenguga.

Kihelkonna asukohta "de Edelz" mainiti esmakordselt 1192. aastal, mil see eraldati Brombergi emakihelkonnast ja loodi iseseisev kihelkond.

Hiliskeskaeg ja varauusaeg (ungarlaste, türklaste ja kurutsite sissetung)

Järgnenud sajanditel tabasid Edlitzit arvukad Ungari ja hiljem Türgi sissetungid. Tekkis mitu epideemiat. 1349. aastal tuli paljudele surnutele rajada eraldi katkukalmistu.

1529. aastal pääses Edlitz türklaste rünnakust, kui türklased piirkonnale lähenesid, kuid ehmatasid keskpäevasest kellahelinast ja pöördusid tagasi.

1590. aastal nimetati Edlitzit esmakordselt turulinnaks, kus siis oli 14 maja.

1608. aastal röövisid Ungari väed pastor Georg Haydeni ja vabastasid ta alles 6 nädala pärast peale 200 kuldna suuruse lunaraha maksmist. Tänutäheks kinkis ta kihelkonnakiriku kantsli freskod.

Sõjaliste rüüsteretkede kohta Edlitzi piirkonnas on veel kaks teadet, nimelt 1620. aastal ungarlaste ja 1707. aastal kurutsite (Habsburgide-vastased mässulised) poolt. Kiriku kindlustusi kasutati sel ajal tõenäoliselt peidupaigana.

Uusaeg

18. sajandi lõpus mängis Edlitz kunagi Bucklige Welti majandus- ja transpordielus olulist rolli. Keiser Joseph II tehtud riigikirjelduses kirjutati Edlitzi linna kohta sel ajal: "Ein mittelmäßig solid gebauter Markt in einem Graben, hat auch eine solide Kirche, mit Kirchhofmauern umgeben" ("Mõõdukalt soliidselt ehitatud turul kraavis on ka soliidne kirik, mida ümbritseb kirikaia müürid"). See, et koht oli tol ajal "kindel", viitas asjaolule, et see oli kivist ehitatud.

Linna tabas sageli Edlitzbachi üleujutus. 1886. aastal hukkus üleujutuses inimene, oja kindlustati voolutõkkega.

Etümoloogia

Etümoloogia pole selge, on kaks teooriat:

• Üks viitab 860. aasta ladinakeelsele annetuskirjale, milles nelikümmend valdust, millest osa asus Bucklige Welti piirkonnas, annetati Salzburgi peapiiskopkonnale. Üks neist oli "ad ecclesiam Ellodis" ("Ello kiriku lähedal"). Ello on germaani nimi, mis tõlkes tähendab "üllas". Arvatakse, et see moodustab mõiste "de Edelz", mis tähendaks "aadliku asustamist", millest sai Edlitz.
• Teine - populaarsem teooria - ütleb, et nimi "Edlitz" tuleneb slaavikeelsest "jedlica" ("kuuseoja")sõnast, mida võib seostada paika ümbritseva metsaalaga.

Transpordimarsruudid ja turism

19. sajand tõi kaasa liiklusolude olulise paranemise, kui krahv Palffy lasi 1815. aastal ratsasilla Grimmensteinist Edlitzisse ja edasi Thomasbergi kaudu Kirchschlagi ja Günsi maateeks laiendada. Täna kulgeb liidumaantee piki seda endist Palffy-Straßet.

1881. aastal tõi Aspangbahni avamine Bucklige Welti uue ajastu. Edlitzi jaam ehitati väljapoole valla piire, kuna Grimmensteini ehitusplats, mida tollal nimetati "Am Treitliks", oli odavam. Täna asub Edlitz-Grimmensteini jaam Thomasbergi vallas.

Raudteeühenduse avamine tähendas ka turismi algust Edlitzis. Eelkõige meeldis Viinist pärit külalistele Bucklige Welti suvepuhkusele tulla. 1938. aasta Austria aadressiraamatu järgi töötasid Edlitzi turulinnas arst, kaks pagarit, lihunik, juuksur, viis kõrtsmikut, viis toidukaupmeest, klaasija, kaks tselluloosivabrikut, müürseppmeister, neli möldrit, veskiehitusfirma ja kaks viljatootjat ja köögiviljakaupmeest, seal oli/elas kaks pansionaati, kolm saeveskit, kaks seppa, kolm rätsepat ja seitse õmblejat, kuus kingseppa, soodavee tootja, kaks tubakamüüjat, kolm puuseppa, kellassepp, karjakaupmees, toidupood, kaks rattaseppa, hambatehnik, puuseppmeister ja mõned talunikud.

1972. aastal oli Edlitzis kokku 32 000 ööbimist. Tänapäeval on turism kogukonna jaoks endiselt oluline majanduslik tegur, kuid ööbimiste arv pole kaugeltki nii kõrge. Valla põhitähelepanu on viimastel aastatel olnud teedeehituse, veevärgi, kanali, lasteaia, tuletõrjedepoo ja büroohoone valdkondades infrastruktuuri parandamisel.

Kultuur

Edlitzi kihelkonnakirik

Katoliku kihelkonnakirik Edlitzis esindab kindlustatud kirikuid Bucklige Weltis. Kiriku päritolu ulatub 12. sajandi teise poolde. Peaaegu ruudukujuline nelja ristvõlvilise vaheruumiga, mida keskel toetab sammas, põhiliseks ehituselemendiks on lööv. Kellatorn kaob peaaegu kiriku kõrge katuse taha. Kui lööv 1492. aastal ümber ehitati, varustati sakraalhoone kindlustatud struktuuriga. Kaitserajatised on alles praegugi: valatud ärkel, aasad, pööningul ülemine kindluskorrus koos plokkambriga, kiriku põranda all endine tsistern. Viimane välisremont toimus 1978. aastal, kiriku siseviimistlust on viimati renoveeritud 1984. aastal (siseremont, kiviribide ja maali erinevate versioonide eksponeerimine, peaaltari, kantsli, ristitee ja pühakute restaureerimine) ja 2003. aastal (kantsli ümberkujundus). 2005. aasta sügisel sai katus uue katte. Edlitzi kihelkonnakirikus on viis kella, vanim on pärit Lazlo Raczkolt aastast 1518, teine aastast 1757, kõik ülejäänud on ostetud 1948. aastal.

Pastoraat moodustas üksuse kindlustatud kirikuaiaga. Vanimat säilinud osa iseloomustab värav, mis võimaldas sissepääsu kirikuaiast iseseisvalt. Värava kohale seina sisse seatud väikesel kivitahvlil on aastaarv 1463 ja ladina tähtedega nimi Oswald. Kiriku ümbert võib veel leida kunagise kirikuaia kaitsemüüri jäänuseid.

Majandus

2001. aastal oli 36 mittepõllumajanduslikku töökohta ning 1999. aasta uuringu järgi oli 55 põllumajandus- ja metsandusettevõtet. 2001. aasta rahvaloenduse järgi oli elukohas tööl 478 inimest. 2001. aasta tööhõive määr oli 48,5 %.

Mõlemal pool teed Edlitzist Krumbachi on väikesed pruunsöemaardlad, kuid neid ei tasu kaevandada.

Haridus

Edlitzis on mõned haridusasutused:

1. Alam-Austria liidumaa lasteaed Edlitzis
2. Algkool
3. Edlitzi keskkool
4. Muusikakool Artes Iuventutis

Personalities

1. Franz Koller, põllumees ja poliitik, Austria Rahvuskogu liige ja Bundesrati liige
2. Hermann Schützenhöfer, Austria Rahvuspartei esimees ja Steiermargi kuberner
3. Karl Pichelbauer, Wiener Neustadti emeriitpraost
4. Fjodor Fjodorovitš Tornau (Theodor von Tornau): pikka aega Viinis sõjaväeatašeena töötanud Vene kindralleitnant ja Balti parun valis oma vanadekoduks Edlitzi ja suri siin 4. jaanuaril 1890.
5. Nikolaus Schmidhofer alias Holzknechtseppl (6. detsember 1794 - 20. november 1828, hukatud Pinkafeldis): Stradafüßleri röövlijõugu kurikuulsat juhti nimetatakse sageli ekslikult Edlitzeri põliselanikuks, kuigi ta elas 1794. aastal Fronleiteni lähedal Tyrnaus, Vorder Tyrnaus. Pärimuse järgi paigutati ta hiljem kasuperekonda Edlitzis.