E-apostill

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

E-apostill on elektrooniliselt antav tunnistus, millega kinnitatakse avalikule dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust ning mis muudab ühe riigi siseriikliku avaliku dokumendi kasutatavaks välisriigis, mis on ühinenud vastava rahvusvahelise konventsiooniga. Alates 1. jaanuarist 2010. a väljastavad apostilli Eesti Vabariigi avalikele dokumentidele üksnes notarid. Notar saab kinnitada originaaldokumenti või selle ametlikult kinnitatud ärakirja, samuti väljavõtteid ja väljatrükki. Apostille´ga kinnitamise tasu on vastavalt notari tasu seadusele 22,35 eurot, millele lisandub käibemaks ja vajadusel postikulu. [1]

Avalik dokument on:[muuda | muuda lähteteksti]

  • Haldusdokument (diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms);
  • Kohtu või kohtuga seotud ametiasutuse väljastatud dokument (kohtuotsuse ärakiri, väljavõte registrist, kohtutäituri dokument vms);
  • Notari või vandetõlgi dokument. [2]

E-apostilliregister[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2017. aastast avas Notarite Koda apostillide taotlemiseks iseteenidusportaali ja elektroonilise apostilliregistri. Portaali sisenemiseks tuleb end sisselogida ID-kaardi või mobiili ID-ga.[3] Tegemist on lahendusega, mis lihtsustab apostillide taotlemist, väljastamist ja kontrollimist, kiirendab dokumentide riikidevahelist ringlust ning vähendab võltsingute ohtu. [4] E-apostill ja apostill erinevad teineteisest selle poolest, kui varaseamalt tuli dokument toimetada notaribüroosse ning seejärel edastada välisriigi saajale, siis e-apostill väljastatakse digitaalsel kujul, mille ehtust ja kehtivust saavad välisriigi ametnikud kontrollida veebist. E-apostilli puhul lisab notar tunnistusele digitaalse allkirja ja edastab selle kliendile registri kaudu või e-posti teel. [5] Sobivaima valiku tegemisel tuleb taotlejal eelnevalt järele uurida, kas sihtriigis e-apostilli tunnustatakse.

Iseteenindusportaalis on alates 2017. aasta detsembrist võimalik Eestis väljastatud ametlike dokumentide apostillimiseks esitada taotlus. Seda tehes on valida nelja eri apostilliliigi vahel:

1) paberdokumendi kinnitamine paberapostilliga;

2) paberdokumendi kinnitamine e-apostilliga;

3) digitaalse dokumendi kinnitamine paberapostilliga;

4) digitaalse dokumendi kinnitamine e-apostilliga.

Nende liikide hulgast saab valiku teha olenevalt sellest, millisel kujul on apostillitav ametlik dokument väljastatud, ning sellest, kas vastuvõtja (sihtriigi ametnik või muu isik) on valmis e-apostilliga kinnitatud dokumenti vastu võtma.[6]

Apostilli sihtriigid[muuda | muuda lähteteksti]

Avalik dokument on vaja apostillida, kui seda soovitaks kasutada riigis, mis on ühinenud välisriigi avaliku dokumendi legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga. Eesti suhtes jõustus konventsioon 30. septembril 2001- Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon. [7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]


  1. "Apostille". Heleriin Kulla notaribüroo. Vaadatud 22.01.2020.
  2. "Mis on avalik dokument?". Notarite koda. Vaadatud 22.01.2020.
  3. "Apostilliregister". Notarite Koda. Vaadatud 22.01.2020.
  4. "E-riik laieneb: notaritelt saab taotleda e-apostille". Notarite Koda, 1.12.2017. Vaadatud 22.01.2020.
  5. "Avalikke dokumente on võimalik kinnitada digitaalse apostilliga". bnt attorneys in cee. Vaadatud 22.01.2020.
  6. Notarite Koda. "MIS ON E-apostill?". Notarite Koda. Vaadatud 23.01.2020.
  7. "Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon". Riigiteataja, 30.09.2001. Vaadatud 22.01.2020.