Drachenhöhle

Koopa sissepääs

Drachenhöhle või Drachenhöhle Mixnitz (sõna otseses mõttes Mixnitzi draakonikoobas) on 542 meetri pikkune 20 meetri laiuse ja 12 meetri kõrguse sissepääsuga koobas Austrias Steiermargi liidumaal Mixnitzi lähedal, Bruck an der Murist kagus, 950 m kõrgusel üle merepinna. Liigi koopakaru (Ursus ingressus) ja muude luude fossiile, mida inimesed keskajal leidsid, peeti draakoniluudeks; see usk kulmineerus "Mixnitzi lohetapja" saagas. Koobas on üks suuremaid koopaid Alpides, kus karud asusid üle 500 meetri pikkusel alal, mille keskmine laius oli kuni 40 m ja kõrgus 10–15 m.

Väetiste nappuse tõttu Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda kaevandati aastatel 1918–1923 intensiivselt koopas asuvaid 8–10 meetri kõrgusi setteid, millest ekstraheeriti umbes 2500 tonni fosforhapet. Väetise kaevandamisel viibisid mitmed geoloogid ja paleontoloogid, kes dokumenteerisid vaid kõige väärtuslikumad avastused. Sellegipoolest on leitud rikkalik kogu koopakaru, koopalõvi (Panthera leo spelaea), hallhundi (Canis lupus), alpi kaljukitse (Capra ibex) ja alpi ümiseja (Marmota marmota) fossiile, tuleasemete jäänuseid ja paleoliitikumi kivist tööriistu Aurignaci kultuurist, mis pärineb 65 000 – 31 000 aastast eKr. Ajavahemikust 65 000 – 31 000 eKr on need Austria vanimad inimasustuse jäljed.

Väljakaevamised

Arheoloogiliste tööde ülestähendused avaldati 1931. aastal monograafias, mille toimetasid ümber Othenio Abel ja G. Kyrie. Väljakaevamised toimusid koopa sees kahes kohas. Umbes 150 000 aasta vanused settekihid jagunesid mitmeks kihiks, mille hulgas eelajalooline kiht ja paleoliitikumi tulease andsid ka Neandertali kihi.

Koopast on välja kaevatud enam kui 30 000 koopakaru fossiili luud. Koht võeti 1928. aastal kaitse alla ja 1949. aastal tunnistati loodusmälestiseks.