Alpi kaljukits
Alpi kaljukits (Capra ibex) on veislaste sugukonda kuuluv sõraline, kes elab Alpides ja teistes Kesk-Euroopa mägedes, 2000–3000 meetri kõrgusel merepinnast. Liik on olnud väljasuremisohus. Neil on pikad, tahapoole kaarduvad saablikujulised sarved – isasloomadel märksa pikemad ning raskemad kui emasloomadel, sarvedel on ristivallidena asetsevad köbrud. Karvastik on hallikaspruuni värvusega, kohati esineb musti laike. Pea on piklik, tahaulatuva laubaga, kõrvad on väikesed, ninasõõrmed paiknevad viltu ja kurgu all on habe. Saba on lühike ja lame, selle alapool karvatu, sabatüvikul paiknevad haisunäärmed. Turi on 65–105 cm kõrgusel, kehapikkus 115–170 cm, isasloom kaalub 75–120 kg, emasloom 50–65 kg. Kaljukitse sõrad on järskudel nõlvadel ronimiseks hästi kohastunud ja igal jalal on kaks tangidega sarnanevat varvast. Elab 10–20 aastat.[1][2][3]
Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]
Emased ja isased alpi kaljukitsed elavad suurem osa aastast eraldi karjades, mis koosnevad kas täiskasvanud sokkudest või poegadega emasloomadest. Väga vanad sokud võivad elada erakuna. Emas- ja isasloomad kohtuvad innaaja jooksul, tavaliselt moodustab domineeriv isasloom emasloomadest haaremi. Alpi kaljukits on päevase eluviisiga loom, kes toitub hommikuti, ronides mööda kaljunõlvu ja alpiniite kõrgemal asetsevate aladeni. Ta viibib umbes 2000-3000 meetri kõrgusel merepinnast. Alpi kaljukitsel on terav nägemine, kuulmine ja haistmine. Tema looduslikud vaenlased on hundid, karud, ilvesed ja rebased.[1][3]
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Lisaks niitudel toitumisele võib ta süüa puude ning põõsaste oksi, tõustes selleks tagumistele jalgadele. Eelkõige eelistab ta rohtu ning madalakasvulisi taimi.[1]
Paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]
Alpi kaljukitsede jooksuaeg on detsembris ja jaanuari alguses ning kestab ligi 10 päeva – sokud on sel ajal väga agressiivsed. Nad võitlevad üksteisega juba varem, võitja moodustab seejärel emasloomadest haaremi. Vanematel sokkudel on kõige suuremad haaremid, haaremi juures võib elada ka paar sigimisvõimetut vana sokku. 165–170 päeva pärast paaritumist sünnitab emasloom (tavaliselt juunis) ühe või kaks talle, keda ta toidab ja kelle eest hoolitseb peaaegu aasta. Suguküpsus saavutatakse esimesel või teisel eluaastal.[1]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "ALPI KALJUKITS". Miksike. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.11.2021. Vaadatud 29.11.2021.
- ↑ "Capra ibex". Eestikeelsete imetajanimetuste andmebaas. Vaadatud 29.11.2021.
- ↑ 3,0 3,1 "Alpi kaljukits". Miks ja kuidas. Juuni 2017. Vaadatud 29.11.2021.