Doosi-vastuse seos

Allikas: Vikipeedia
Näide doosi-vastuse seosest, mis on lähendatav sigmoidfunktsioonile. Originaalartiklis[1] on mõõdetud dioksiini TCDD metaboliseeriva ensüümi tsütokroomi CYP1A1 aktiivsust erineva geneetilise taustaga hiirtes (näidatutud erinevate värvidena ning tähistatud B6 või D2). Doosi-vastuse seoseid esitatakse sageli kujul, kus x-teljel olev suurus (antud juhul TCDD kontsentratsioon) on logaritmitud.

Doosi-vastuse seos ehk annuse-vastuse seos on eksperimentaalselt või modelleerimise teel saadud punktide kogum, mis näitab mõõdetava suuruse (vastuse) sõltuvust varieeritava parameetri (muutuja) kogusest (doosist). Varieeritava parameetri kogus katsesüsteemis peab seega olema täpselt kvantifitseeritav. Enamasti on muutujaks uuritava molekuli (nt ravimi) või iooni kontsentratsioon, kuid põhimõtteliselt võib olenevalt katsesüsteemi või modelleeritava süsteemi omadustest olla tegemist ka muu stiimuli või stressoriga (näiteks valguse intensiivsus, ioniseeriva kiirguse doos, patogeeni hulk vms). Vastuseks võib olla näiteks ensüümi või retseptori aktiivsus, elusrakkude või surnud rakkude arv, elusorganismide puhul füsioloogilised näitajad jms.[2][3][4]

Doosi-vastuse seose jaoks määratud katsepunkte on kombeks ka lähendada matemaatilisele mudelile, mis põhjendab nähtud seost ning läbib katsepunkte võimalikult väikese hälbega. Lähendamiseks kasutatav matemaatiline mudel (näiteks sigmoidfunktsioon) võimaldab kvantitatiivselt kirjeldada süsteemi omadusi ning teatud tõenäosusega prognoosida katsesüsteemi käitumist muutuja nende koguste juures, mida katseks ei ole kasutatud. Kuna doosi-vastuse seose puhul esineb sageli mittelineaarne seos muutuja doosi ja mõõdetud vastuse vahel, räägitakse lähendamisel sageli doosi-vastuse kõverast või kurvist. Doosi-vastuse kõveraid kasutatakse laialdaselt nii farmakoloogias, toksikoloogias ja raviainete avastamisel kui baasteaduslikes uuringutes biokeemia ja biofüüsika valdkonnast.[5][6][7][8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Niwa, Akira; Kumaki, Kenji; Nebert, Daniel W.; Poland, Alan P. (1. veebruar 1975). "Genetic expression of aryl hydrocarbon hydroxylase activity in the mouse: Distinction between the "responsive" homozygote and heterozygote at the Ah locus". Archives of Biochemistry and Biophysics. 166 (2): 559–564. DOI:10.1016/0003-9861(75)90420-8. ISSN 0003-9861.
  2. Eesti Toksikoloogia Selts. "Mis on toksikoloogia?". KBFI. Vaadatud 11. oktoobril 2023.
  3. Saava, Astrid (2015). "KESKKONNATERVISHOIU EESTI-INGLISE SELETUSSÕNARAAMAT" (PDF). TÜ Kirjastus. ISBN 978-9949-32-848-2. Vaadatud 11.10.2023.
  4. Kilcoyne, Adrian; Ambery, Phil; O'Connor, Daniel (2013). "3.6 Dose–response relationship". Pharmaceutical Medicine. Oxford Academic. Lk 132–135. ISBN 9780191742774.
  5. Aungst, Jason. "Dose response relationships: biological and modeling aspects" (PDF). FDA. Vaadatud 11.10.2023.
  6. "Dose–response assessment and derivation of health-based guidance values" (PDF). World Health Organization (WHO). 2020. Vaadatud 11.10.2023.
  7. Di Veroli, Giovanni Y.; Fornari, Chiara; Goldlust, Ian; Mills, Graham; Koh, Siang Boon; Bramhall, Jo L.; Richards, Frances M.; Jodrell, Duncan I. (1. oktoober 2015). "An automated fitting procedure and software for dose-response curves with multiphasic features". Scientific Reports (inglise). 5 (1): 14701. DOI:10.1038/srep14701. ISSN 2045-2322.
  8. Gadagkar, Sudhindra R.; Call, Gerald B. (2015). "Computational tools for fitting the Hill equation to dose-response curves". Journal of Pharmacological and Toxicological Methods. 71: 68–76. DOI:10.1016/j.vascn.2014.08.006. ISSN 1873-488X. PMID 25157754.