Patogeen
Patogeen (ka patogeenne mikroob, tõvestav mikroob) on mikroorganism, harvem ka keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi.
Mikroorganismidena võivad patogeenid olla mitmed bakterid, seened, vetikad ja parasiidid [1], aga ka viirused ja valgud.
Nende toodetavaid mürgiseid aineid nimetatakse mikroobitoksiinideks.
Bakterid[muuda | muuda lähteteksti]
Bakterid on ainuraksed eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ning kasvada [2]. Enamik baktereid on teistele elusorganismidele ohutud või isegi kasulikud, kuid on olemas ka bakterid, kes on teistele organismidele patogeenideks ja põhjustavad infektsiooni. Bakterid on võimelised põhjustama infektsiooni kahte moodi: tootes toksiine või mõjutades immuunsüsteemi enda organismi ründama.
Staphylococcus aureus näiteks tekitab tugevat infektsiooni näiteks inimese nahal või kopsudes, tootes inimorganismile toksilisi aineid [3].
Seened[muuda | muuda lähteteksti]
Seened on heterotroofid, kes on võimelised olenevalt liigist toituma nii surnud organismidest kui ka eluskudedest. Elusorganismidest toituvate seente hulka kuuluvad ka parasiitseened, kes eritavad elutegevuse käigus patogeenseid aineid – mükotoksiine. [4] Patogeenseid seeni, kes on ka inimorganismile ohtlikud, on teada ligikaudu 300. Näiteks on seente põhjustatud kandidoos.
Vetikad[muuda | muuda lähteteksti]
Vetikad on enamjaolt teistele organismidele ohutud, kuid leidub ka patogeenseid liike. Näiteks võib rohevetikate rühma kuuluv Prototheca põhjustada koertel, kassidel, veistel ja ka inimestel prototekoosi. [5]
Parasiidid[muuda | muuda lähteteksti]
Parasiidid, näiteks helmindid ja algloomad on väga levinud inimeste ja koduloomade seas. Parasiidid toituvad organismis leiduvatest toitainetest ja seetõttu koormavad peremeesorganismi. Parasiitide põhjustatud haigused on levinud troopilistes paikades, kuid võivad esineda kõikjal maailmas. [1]
Kõige tavalisem viis parasiitidega kokkupuutumiseks on ebahügieeniline keskkond või saastunud toit.
Viirused[muuda | muuda lähteteksti]
Viirused on olemuselt proteiinikapslis kaitstud DNA või RNA osa, mis ründab organismi sattudes rakke, et end paljundada. Paljud viirused esinevad kehas "lainetena", olles vahepeal passiivses olekus. Passiivse perioodi vältel peremeesorganismil haigussümptomeid ei esine. [1]
Valgud[muuda | muuda lähteteksti]
Prioonid esinevad kui valgumolekulid on valesti "kokku pakitud" või ebanormaalselt muutunud. Need on võimelised endasarnaseks muutma ka terveid valke endasarnaseks. Prioonide põhjustatud tuntuim haigus on hullulehmatõbi ehk veiste spongiformne entsefalopaatia (BSE), mis mõjutab surmavalt veise närvisüsteemi. [6]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Santos-Longhurst, Adrienne (03.04.2019). "What You Need to Know About Pathogens and the Spread of Disease". Healthline. Vaadatud 28.03.2020.
- ↑ "Bakterid". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ Bush, Larry M (juuni, 2019). "Staphylococcus aureus Infections". Merck Manual. Vaadatud 03.04.2020.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend) - ↑ Kõljalg, Urmas. "Riik Seened" (PDF). Vaadatud 31.03.2020.
- ↑ Sykes, Jane E (2014). "Protothecosis". Science Direct. Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ Viikmaa, Mart (september, 1997). "Prioonid - iseäralikud haigustekitajad". Vaadatud 03.04.2020.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|aeg=(juhend)