Mine sisu juurde

Dobruš

Allikas: Vikipeedia
Dobruš
valgevene Добруш * / Dobruš Dobruš
vene Добруш (Dobruš)
Pindala: 19,5 km²
Elanikke: 18 083 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 52° 25′ N, 31° 19′ E
Dobruš (Valgevene)
Dobruš

Dobruš on linn Valgevenes Gomeli oblastis, Dobruši rajooni halduskeskus. Asub Homielist 28 km idas. Linna läbib Homieli ja Unetša vaheline raudtee.

Dobrušis on toiduainetetööstuse ettevõtteid, seal valmistatakse ehitusmaterjale, portselani, tselluloosi ja paberit. Linnas on rajooni koduloo muuseum.

Haridust annavad neli keskkooli, gümnaasium, spordikool ja kunstikool. Linnas on kaks kultuurimaja, kino ja raamatukogu; seal antakse välja rajoonilehte Добрушскi край.

Nimi

[muuda | muuda lähteteksti]

Linna nimi tuleneb sõnast добр, mis tähendab head. Tõenäoliselt on see seotud pinnase kvaliteediga ja tähendab maa harimiseks head paika.[2]

Nime lõpuosa on lõunapoolset päritolu. Tõenäoliselt on see seotud VIII sajandil aset leidnud lõunapoolsete slaavlaste rändega nendele aladele. Lõpp -uša, mis esines ka linna nime vanemates vormides, on omane serbohorvaadi aladele, ent seda esineb ka kohati Ukrainas. Lõpp ise viitab maale, paigale.[3]

Linna poolakeelne nimekuju on Dobrusz, leedukeelne nimekuju on Dobrušas.

Loodus

[muuda | muuda lähteteksti]

Linn asub Iputi jõe kaldal paigas, kus Chorapući jõgi Iputisse suubub. Linn asub merepinnast 116–125 meetri kõrgusel.

Dobruš jääb Voroneži antekliisi edelanõlvale. Kristalne aluskord asub seal 500–700 meetri sügavusel. Neid katvad settekivimid kuuluvad juura ja Kriidiajastu lademetesse.[4]

Rečyca peamised kliimanäitajad[5]
Näitaja Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Keskmine maksimumtemperatuur (°C) –3.9 –2.4 2,8 12,1 19,9 22,9 23,9 23,1 17,9 10,9 3,5 –0,9 10,8
Keskmine õhutemperatuur (°C) –7,1 –5,7 –0,8 7,7 4,5 17,6 18,7 17,7 12,0 7 1,1 –3,5 6,7
Keskmine miinimumtemperatuur (°C) –10,3 –9 –4,3 3,3 9,1 12,3 13,6 12,4 8 3,1 –1,2 –6,1 2,6
Keskmine sademete hulk (mm) 39 29 30 40 46 78 81 60 50 44 47 46 590


Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Dobruš XIX sajandi lõpus

Kirjalikes allikates on Dobrušit esmamainitud 1335. aastal. 1560. aastal oli see Gomeli staarostkonda kuuluv küla,[6] seoses administratiiv-territoriaalse reformiga hakkas asula kuuluma Minski vojevoodkonda ja Rečyca maakonda.[7]

Seoses Poola jagamisega läks Dobruš aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu Belitski maakonda. Toona olid seal vesiveski ja kõrts. Aastal 1775 sai külast krahv Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski valdus. Too rajas sinna kangaid ja purjeriiet valmistava manufaktuuri, hiljem ka jahutööstuse, valukoja ja suhkruvabriku. Aastal 1834 läks küla Ivan Paskevitši valdusse. Aastal 1870 avasid Paskevitšid külas paberivabriku,[8] mille juurde rajati aastal 1896 ka Valgevene esimene elektrijaam. Aastal 1876 olid külas kool, kirik ja hospidal. Aastal 1887 avati Dobrušis Polesje raudtee Dobruši raudteejaam.

Dobruš hakkas 25. märtsil 1918 kuuluma Valgevene Rahvavabariiki. 1. jaanuaril 1919 võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et linn kuulub Valgevene koosseisu. Reaalselt läks asula Valgevene NSV koosseisu aastal 1926, kus sellest sai samanimelise rajooni halduskeskus ja alev. Aastal 1927 sai Dobrušist linn. Teise maailmasõja ajal okupeerisid Saksa väed linna 22. augustist 1941 10. oktoobrini 1943. 21. novembril 1941 tapsid Saksa okupatsiooniväed koostöös kohalike politseinikega 109 linnas elanud juuti ja 19 nõukogude aktivisti.[9] Järgmise aasta kevadel hukati veel 70 linnas elanud juuti.[10]

Aastal 1954 avati Dobrušis leivatehas, aastal 1978 aga portselanivabrik.[11] Praegune kirikuhoone valmis aastal 1995. Aastal 2992 avati endises paberivabriku koolimajas koduloomuuseum.

Elanikkond

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 5870 (1772)
  • 1 000 (1886)
  • 1 057 (1900)
  • 2 500 (1901)
  • 13 815 (1939)
  • 14 270 (1959)
  • 16 809 (1970)
  • 19 175 (1979)
  • 20 750 (1989)
  • 20 100 (1991)
  • 20 000 (1997)
  • 18 669 (2006)
  • 18 700 (2008)
  • 18 244 (2011)
  • 18 095 (2014)
  • 18 380 (2016)
  • 18 388 (2018)

Aastal 1939 oli Dobruši elanikest valgevenelasi 76,4%, venelasi 14,4%, ukrainlasi 4,6%, juute aga 13,2%.[12]

  • Vanalinn
    Vanalinn
  • Iputi jõgi
    Iputi jõgi
  • Vanad paberivabriku hooned
    Vanad paberivabriku hooned
  • Õigeusu kirik
    Õigeusu kirik
  • Maja Dobrušis
    Maja Dobrušis
  • Linna tänavavaade
    Linna tänavavaade

Tuntud elanikke

[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ The population as of January 1, 2024 and the average annual population for 2023 in the Republic of Belarus by regions, districts, cities and urban-type settlements
  2. ↑ Жучкевич В. А. Топонимика Белоруссии. — Мн.: Наука и техника, 1968. — lk. 143.
  3. ↑ Рогалеў А. Ф. Назвы Бацькаўшчыны (тапанімія Беларусі). — Гомель: Барк, 2008. — lk. 56-58.
  4. ↑ Географическое положение Добрушского района
  5. ↑ М. Ю. Калинин. Природные ресурсы Речицкого района: современное состояние. Минск, 2007. ISBN 978-985-6474-69-2]
  6. ↑ Добруш // Вялікае княства Літоўскае: Энцыклапедыя. У 3 т. / Рэдкал.: Г. П. Пашкоў (гал. рэд.) і інш.; маст. З. Э. Герасімовіч. — Мн.: Беларуская Энцыклапедыя, 2005. — Kd. 1: Абаленскі — Кадэнцыя. — lk. 592. ISBN 985-11-0314-4
  7. ↑ Вялікі гістарычны атлас Беларусі Kd.2, Mińsk 2013, lk. 114. ISBN 985-11-0315-2.
  8. ↑ Dobrušas. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. V (Dis-Fatva). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2004. 41 lk.
  9. ↑ www.yadvashem.org
  10. ↑ The map of Holocaust in bullets
  11. ↑ Добрушский фарфоровый завод
  12. ↑ http://www.demoscope.ru/weekly/ssp/ussr_nac_39_ra.php?reg=601
  13. ↑ Ceadîr-Lunga sõpruslinnad
  14. ↑ "Речица.BY Города-побратимы". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. aprill 2021. Vaadatud 28. aprillil 2021.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dobruš&oldid=6598778"