Daniel Nikolaus Chodowiecki

Daniel Chodowiecki portree, maalinud postuumselt Adolph von Menzel 1859.

Daniel Niklaus Chodowiecki (16. oktoober 1726 Danzig– 7. veebruar 1801 Berliin) oli saksa hugenottide ja poola päritolu maalikunstnik, graafik ja miniatuurimaalija.

Perekond

Ta sündis Poolas Danzigi linnas (Gdańsk).

Chodowiecki enda sõnul elas tema poola aadlikust isapoolne esivanem Bartłomiej Chodowiecki 16. sajandil Suur-Poolas, kuigi seda ei kinnita sõltumatud andmed. Gottfried Chodowiecki, Danieli isa, oli Danzigis kaupmees ja tema Šveitsi päritolu ema Henriette Ayrer oli hugenott. Danieli vanaisa Christian oli samuti Danzigi kaupmees, kes oli oma ettevõtte Toruńist sinna kolinud. Kui isa suri, läksid nii toona 16-aastane Daniel kui ka tema noorem vend Gottfried Berliini oma onu juurde elama. Saksamaal sai Daniel Augsburgis maalikunstnik Haidi juures kunstikoolituse. Ka tema vennast sai maalikunstnik.

Temal ja ta naisel Jeanne Barezel (1726–1785) oli kolm tütart: Jeannette (s. 1761, abiellus prantsuse reformitud jutlustaja Jacques Papiniga), Suzanne (1763 – 1819) ja Henriette (1770 – 1880). Kunstnikuks said ka Jeannette'i tütar Marianne Gretschel, sündinud Chodowiecka Papin (1794 – 1870) ja poeg Heinrich Papin (1786 – 1839).

Menuett pargis, 1760. aastad ( Varssavi rahvusmuuseum )

Chodowiecki gravüür Poola jagamisest 1781

Peagi suutis Daniel maalimisega elatist teenida. Ta võeti 1764. aastal vastu Berliini Akadeemiasse ja 1788. aastal sai ta Bernhard Rode'i käe all asedirektoriks. Ta leidis oma tõelise kutsumuse ja temast sai oma aja kuulsaim Saksa graafik. Kuigi Chodowiecki rääkis ainult prantsuse ja saksa keelt (oma ametikohtade tõttu Berliini hugenott-prantsuse kogukonnas rääkis ta sageli prantsuse keelt), kuulutas ta korduvalt oma ustavust Poolale ja lasi oma poega Isaac Heinrichi maalida poolapärases riietuses ja soenguga. Pärast Poola jagamist kirjutas Chodowiecki krahvinna Solms-Laubachile: "Oma isa poolt olen poolakas, julge rahvuse järeltulija, mis peagi kaob." Poola astronoomile Józef Łęskile saadetud kirjas kirjutas ta: "Ma pean auasjaks olla tõeline poolakas, kuigi elan praegu Saksamaal." Oma ema ja naise hugenoti päritolu tõttu oli ta Berliini hugenottidega väga lähedane.

Looming

Tema teoste hulgas on mitu tuhat oforti, formaadilt üsna väikest, ning palju joonistusi ja maale. Tema teosed kujutavad väga üksikasjalikult kodanluse elu zopfstiili perioodil, rokokoo ja klassitsismi vahelisel ajal. 1797. aastal määrati Chodowiecki Berliini Kunstiakadeemia direktoriks, sellele ametikohale jäi ta kuni surmani. Suure osa tema tööst moodustas Basedowi, Buffoni, Lavateri, Pestalozzi ja teiste teaduslike raamatute illustreerimine. Ta on illustreerinud ka hulga kirjandusklassikute teoseid. Ta maalis ka palju portreesid Poola aadlikest ning tundis huvi ka hugenottide ja Poola ajaloo vastu, tehes sellel teemal mõned maalid.

Trükigraafikas omistatakse talle remargi – väike visand plaadil, mis asub väljaspool põhipilti – leiutaja au. Need olid algselt väikesed visandid või kunstnike sirgeldused, mis polnud tegelikult mõeldud publikule, kuid Chodowiecki muutis need kollektsionääride poolt ihaldatuks.

Chodowiecki 1 miljonilisel Saksa pabermargal (1923)

Üks tema populaarsemaid raamatuid on rikkalikult illustreeritud "Teekond Berliinist Danzigisse" (saksa keeles "Die Reise von Berlin nach Danzig" , 1773). Ta ostis hobuse, mitte ei läinud postitõllaga. See oli tema esimene tagasipöördumine pärast 30-aastast eemalolekut külastamaks oma eakat ema ja õdesid. Ta tegi pärast veel vaid ühe reisi Danzigi, oma ema matustele. Oma raamatus kirjeldab ja joonistab ta Pommeri ja Preisimaa linnu ja inimesi teel.

Chodowiecki on maetud Berliini Französischer Friedhofi kalmistule.