Dagerrotüüpia Eestis

Dagerrotüüpia Eestis sai alguses juba 1840. aastal kui esimene dagerrotüüpiakaamera toodi Pariisist Tallinna, seega õige varsti pärast seda, kui Alphonse Giroux' firma neid üldse tootma hakkas.^[1]

Esimeste Maarjamaal liikunud dagerrotüpistidena on seni tuntud Benno Lipschütz, Georg Kleinschneck, Carl Borchardt, Carl Neupert jt. Nende tehtud pilte aga on raske identifitseerida, sest tollal polnud kombeks oma autorsust rõhutada – nimesid dagerrotüüpidele ei kirjutatud. Vanim dagerrotüüp, mis Eestis teada, pärineb aastast 1844; see tehti ilmselt Peterburis. Suurim säilinud dagerrotüüp (12,1×16,2 cm) on valmistatud arvatavasti samas linnas. Mõlemad asuvad praegu Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis.

Teadaolevalt vanim Eestis valmistatud dagerrotüüp (u 1850) asub Järvamaa Muuseumis. Oletatavasti on selle autor esimene Eesti kutseline fotograaf Carl Borchardt, kes avas ateljee Tallinnas 1844. aastal. Pildile on jäädvustatud Tallinna raehärra Alexander Hoeppener.

Eesti mäluasutuste fotokogudes on teadaolevalt 23 dagerrotüüpi, seejuures on enamik neist valmistatud väljaspool Eestit. Enamasti on neile jäädvustatud inimesi, ainsatki looduse- ega linnavaadet pole.

Eesti kogudes asuvate dagerrotüüpide loend

Tartu Ülikooli Raamatukogu fotokogu

Friedrich August Simon Morgensterni poeg abikaasaga – Tartu Ülikooli Raamatukogu esimese direktori, Tartu Ülikooli professori Karl Morgensterni (1770–1852) venna Friedrich August Simon Morgensterni (1772–1844) poeg abikaasaga. Koloreeritud dagerrotüüp: kujutis 14,3×10,4 cm, raam 20,6×16,3 cm. Kujutis punase sametiga kaetud raami ovaalses avas, klaasi all, ümbritsetud kullatud raamistusega. Raam vooderdatud ja sulguritega puukarbis.
François Arago büst – prantsuse füüsiku ja astronoomi Dominique François Arago (1786–1853) büst. Stereodagerrotüüp: kujutised 6,5×5,4 cm, klaas 8,3×17,4 cm. Paberraamistus, maalitud katteklaasiga. Tagaküljelt kaetud musta paberiga, mille servad on klaasile pööratud ja kinni kleebitud. Tagaküljel monogramm DS.
Vaas – stereodagerrotüüp: kujutised 6,5×5,4 cm, klaas 8,3×17,3 cm. Paberraamistus, maalitud katteklaasiga. Tagaküljelt kaetud musta paberiga, mille servad on klaasile pööratud ja kinni kleebitud. Tagaküljel monogramm DS.
Vaikelu – vaikelu büstide (sh J. W. v. Goethe büst), vaaside, küünalde ja kellaga. Stereodagerrotüüp: kujutised 6,5×4,4 cm, klaas 8,4×17,2 cm. Paberraamistus, maalitud katteklaasiga. Tagaküljelt kaetud musta paberiga, mille servad on klaasile pööratud ja kinni kleebitud.
Lavastatud joomastseen – kaks noormeest. Stereodagerrotüüp: kujutised 6,5×5,6 cm, klaas 8,3×17 cm. Paberraamistus, maalitud katteklaasiga. Tagant osaliselt kaetud musta paberiga, mille servad on klaasile pööratud ja kinni kleebitud.

Friedrich August Simon Morgensterni poeg abikaasaga
François Arago büst
Vaas
Vaikelu
Lavastatud joomastseen

Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv

Marie, Georg ja Karl Seidlitzid – vanim Eesti fotokogudes säilinud dagerrotüüp, valmistatud umbes 1844. aastal. Paberraamistuses, 6,8×8,4 cm.
Fr. R. Kreutzwaldi abikaasa, tütar ja poeg – fotograaf: Robert Borchardt. Valmistatud umbes 1853. Paberraamistuses, 5,6×6,5 cm.
Seidlitzid – suurim dagerrotüüp Eestis, valmistatud umbes 1856, 12,1×16,2 cm.
Dr med Karl Johann von Seidlitzi portree – E. von Seidlitzi kirja- ja pildikogust.
Leopold Krohni portree – E. von Seidlitzi kirja- ja pildikogust.

Marie, Georg ja Karl Seidlitz
Fr. R. Kreutzwaldi abikaasa, tütar ja poeg
Seidlitzid
Karl Johann von Seidlitz
Leopold Krohni portree

Eesti Ajaloomuuseum

Grupipilt perekonnast – tuvastamata inimesed, poolplaat-formaadis paberpaspartuuga vormistuses.
Mehe portree – tuvastamata noormees, neljandik-plaati-formaadis paberpaspartuuga vormistuses. Autor: Joseph Weninger.
Mehe portree – tuvastamata mees, neljandik-plaati-formaadis paberpaspartuuga vormistuses. Väga halvas seisus.
Mehe portree – tuvastamata noormees. Halvas seisus. Autor: Carl Borchardt.
Naise portree – suurvürstinna Helen.

Grupipilt perekonnast
Tuvastamata noormees
Tuvastamata mees
Tuvastamata noormees
Suurvürstinna Helen

Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseum

Noormehe poolportree – isik tuvastamata. Autor tuvastamata. Formaat 8×7 cm, vormistatud ajastukohases raamistuses klaasi all. Eksponeeritud dagerrotüüp.
Noore naise (vürstinna Vojeikova?) poolportree – autor tuvastamata, valmistamise aeg umbes 19. sajandi keskpaik. Formaat 10,7×8 cm. Ümbris ja vormistus puudub. Kujutis on vaevu nähtav (olemas on repro, mis tunduvalt informatsiooniküllasem, pildistatud 1880. aastatel). Hoiul olev degerrotüüp.

Noormehe poolportree
Noore naise poolportree

Tartu Linnamuuseum

Vanaema lapselapsega – autor J. Weninger

Rahvusarhiiv

Stackelbergi portree – all tekst: Daguerrotyp af Carl Neuperti Cristiania (ehk fotograaf on Carl Neupert Cristianiast (Christianiast) ehk Oslost). Paikneb originaalümbrises, milleks on must tumerohelise sametiga vooderdatud nahkkarp.

Rahvusarhiivile teadaolevalt peaks portreteeritu nimi olema Georg von Stackelberg, kuid kuna sellenimelisi on mitu, ei ole selge, kas tegemist on Lasinurme mõisniku rittmeister Georg Ferdinand von Stackelbergiga (1807–1862) või kindralmajor Georg Friedrich Jakob von Stackelbergiga (1808–1858) või kellegi kolmandaga.^[2]

Neuperti kohta on teada, et vähemalt 1847. ja 1848. aastast pildistas ta osati koostöös Wilhelm Schönfeldiga aeg-ajalt huvilisi Tallinnas, Rakveres ja Tartus.^[2]

Stackelbergi portree
Dagerrotüüp ümbrises

Järvamaa Muuseum

Alexander Hoeppeneri portree – arvatavasti vanim Eestis valmistatud dagerrotüüp, autor tõenäoliselt Carl Borchardt.
Tundmatu naise portree – pärit Eduard Brasche pärandist, muuseumile annetas Oskar Brache.

Alexander Hoeppeneri portree
Tundmatu naise portree

SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Mehe portree – tumedas ülikonnas mehe rinnaportree, pea katmata. Kuuendik-plaat-formaadis, paspartuuta, halvas seisus. Valmistatud 1862. aastal Narvas. Tulmeraamatu märkuste lahtris veel: "Maksnud tol ajal 5 kuldrubla." Hariliku pliiatsiga on juurde kirjutatud: "Kujutab tollidirektor Nadporovskit." (?)

Varbla muuseum

Gustav Adolf Daniel von Pröbstingi portree

Suurematest mäluasutustest ei ole dagerrotüüpe Eesti Rahva Muuseumis, Rahvusarhiivi filmiarhiivis ega Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Eesti erakogudes leiduvaid dagerrotüüpe

Vaata ka

Dagerrotüüpia

Viited

↑ Kogu järgnev peatükk on refereeritud: Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 12–13.
↑ ^2,0 ^2,1 Sven Lepa, Kadi Sikka: "Rahvusarhiivi vanim foto" Rahvusarhiivi ajaveeb

Välislingid

Eestiga seotud dagerrotüübid andmebaasis Daguerreobase

[exFN8-1] Kogu järgnev peatükk on refereeritud: Peeter Tooming. „Hõbedane teekond“. Tallinn, 1990. Lk 12–13.

[ajaveeb-2] 2,0 ^2,1 Sven Lepa, Kadi Sikka: "Rahvusarhiivi vanim foto" Rahvusarhiivi ajaveeb

[1]

[2]