Cluny kloostrikirik

Cluny kolmanda kloostrikiriku rekonstruktsioon

Cluny kolmanda kloostrikiriku põhiplaan

Cluny kolmas kloostrikirik oli Cluny kloostri kirik, millest tänapäeval on säilinud vaid väike osa (umbes 10% algsest ehitisest): pikema transepti lõunapoolne haru koos torniga ja lühema transepti üks külg koos apsiididega. Keskajal ja varauusajal oli Cluny kloostrikirik pikka aega Euroopa suurim kirik enne Rooma Peetri kiriku püstitamist 16. sajandil.

Ajaloost

Cluny I

Esimene Cluny kloostri kirik abt Berno ajal võis olla lihtne kolmelööviline transeptita basiilika, võib-olla tornidega nagu kirjutab ette umbes 800. aasta paiku Sankt Gallenis kirjutatud ideaalse kloostri plaan.

Cluny II

Abt Odo ajal laienes klooster tunduvalt ja mõnikümmend aastat hiljem ehitati abt Majoluse ajal teine kloostrikirik, mis õnnistati 981. aastal. Selle ehitise kohta on oletusi tehtud kirjalikele allikatele ja arheoloogilistele väljakaevamistele toetudes. See oli arvatavasti kolmelööviline puulaega basiilika, selle lääneotsas asus narteks kahe läänetorniga ning idaotsas torniga ja kabelitega kooriruum. Kirikul oli ka märgatavalt eenduv transept, millest kooriruumi suunas jäi läbikäidavate kabelite rida, neid kabeleid on peetud ka täisnurkse lõpuga kõrvalkoorideks. Cluny II kavatis mõjutas Burgundia, aga ka Normandia ja Saksamaa romaanikat.

Cluny III

Kolmanda kiriku ehitust alustati 1085. aastal ja see pühitseti 1130. aastal. Kirik oli viielööviline kahe transeptiga basiilika, mille idaosas asus kabelipärjaga kooriümbriskäik. 13. sajandi algul lisati sellele kolmelööviline eeskirik. Oletatakse, et kloostrikiriku kesklööv oli kaetud silindervõlviga ja külglöövid ristvõlvidega. Sisearhitektuuris kasutati rooma arhitektuurist laenatud kanneleeritud pilastreid, mida kohtab ka mujal burgundia romaanikas (näiteks Autuni katedraalil, Langresi katedraalil jt). Kiriku väisilme kujundasid arvukad tornid – kaks nelitistorni, transepti kohal paiknevad tornid, läänefassaadi raamivad läänetornid ja trepitornid transepti otstes.

Cluny kloostrikiriku arhitektuuriline võimsus ja julgete konstruktsioonivõtete rakendamine (varane teravkaare kasutus võlvides, oletatud on isegi mingit tüüpi tugikaarte kasutust) ehitises mõjutas 12. sajandil oluliselt eelkõige Burgundia ehituskoolkonda, aga ka ehituskunsti Prantsusmaa kaugemates provintsides ja välismaal.

Kirik rüüstati Prantsuse revolutsiooni ajal kui üks vana korra sümboleid, selle raamatukogu ning arhiiv põletati. Laguneva mahajäetud hoone kivisid kasutati ehitusmaterjalina. Tänapäeval on kunagisest võimsast hoonest säilinud ainult riismed. 1928. aastal ameerika arheoloogi Kenneth J. Conanti juhtimisel toimunud väljakaevamised paljastasid kloostri alusmüürid ja kiriku sammaste baasid, mis andsid tunnistust kloostri kunagisest suurusest.

Pildid

• 
  Sissekäik kloostrisse vaatega kirikule. 18. sajandi joonistus
• 
  Eeskiriku kinnimüüritud lööv ja peakiriku sammaste baasid
• 
  Külglöövi üks madalate teravkaartega võlvik ja külglöövi ümarkaarsete kilpkaarte jäljed
• 
  Cluny kloostrikiriku lõunapoolse transeptiharu sisevaade
• 
  Vaade nelitise suunas, transepti ja nelitise vaheline osa on tänapäeval kinni ehitatud
• 
  Vaade transepti lõunaotsa suunas, kuppellae kohal kõrgub kaheksatahuline transeptitorn
• 
  Transepti lõunaharusse avanev kabel

Välislingid

• Christine Bolli. Cluny Abbey. – Khan Academy
• Cluny kloostrikirikust Wikimedia Commonsis